'''Olev Subbi''' ([[7. märts]] [[1930]] [[Tartu]] – [[19. august]] [[2013]]) oli [[eesti]] kunstnik.
==Elulugu==
[[Pilt:Aili Vint ja Olev Subbi 2006.jpg|pisi|260px|[[Aili Vint]] ja Olev Subbi 2006. aastal]]
Ta lõpetas 1948. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i.
Olev Subbi küüditati 1949. aastal [[märtsiküüditamine|märtsiküüditamise]] ajal ning viibis asumisel [[Krasnojarski krai]]s kuni 1956. aastani<ref>http://okupatsioon.ee/en/memento-1999/109-s1999</ref>
Pärast vabanemist ja Eestisse naasmist õppis ta aastatel [[1957]]–[[1962]] [[ERKI]]-s ning tegutses pärast selle lõpetamist enamasti vabakutselise kunstnikuna. [[1966]]. aastal oli tema esimene isikunäitus, alates sellest ajast on ta olnud ka üks eesti tunnustatumaid maalikunstnikke.
Tema maalitehnika on üldiselt küllaltki konservatiivne, kuid stiililiselt on ta enamasti liigitatav [[sürrealism]]i või [[abstraktsionism]]i alla. Suure tunnustuse on võitnud ka tema [[akt (kunst)|akt]]imaalid.
Viimastel aastakümnetel tegutses Subbi peamiselt [[Tallinn]]as.
*[[1981]] ja [[1987]] – Eesti Kunstnike Liidu maalisektsiooni aastapreemia
*[[1995]] – [[Konrad Mäe medal]]
*[[2000]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3331}}</ref>
*[[2002]] – [[Tallinna vapimärk]]
==Isiklikku==
Olev Subbi isa [[Johannes Subbi]], [[Vabadusrist]] [[Eesti Vabaduse Risti II liigi kavaleride loend|II/3]] kavaler, vahistati 1940. aastal Nõukogude võimu poolt ja hukkus Nõukogude vangilaagris 1942. aastal. Ta on olnud abielus [[Heli Susi]]ga, nende poeg [[Juhan Subbi|Juhan]] on füüsik.