Ruhnu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
71. rida:
Ruhnu saar moodustab Liivi lahe keskosas asuva loode–kagusuunalise aluspõhjalise seljandiku kõige kõrgema veepealse osa.<ref name="rh" /> Seljandik on liustikulise tekkega [[voor]]elaadne moodustis.<ref name="rh" /> Iseloomulik on selle kuju asümmeetrilisus oma pikitelje suhtes: tema läänenõlv on laugem kui idanõlv, mis on mänginud olulist rolli Ruhnu saare arengus ja nüüdisilme kujunemises.<ref name="rh" />
 
Ruhnu on ovaalse kujuga ning jaguneb maastikuliselt kaheks. Idaosa on liivane, kus loode-kagu suunas kulgeb rida omavahel paralleelseid [[liivaluited|liivaluiteid]]. Luidete suurim kõrgus merepinnast on üle 21 (kuni 29,6 m) meetri. Saare idaosas asub ka saare kõrgeim punk [[Håubjärre]] mägi. Saare põhjatipus asuvast Kuunsi ninast veidi lõunas asub ka [[Linbacka]] küngas.<ref name="EPL">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20090709.1.6 Arheoloogid avastasid Ruhnus viikingiaegse püsiasustusega küla]. Eesti Päevaleht, nr 155, 09.07.2009. Lk 6.</ref> Luidete vahele koguneb sademetevesi, sest äravool puudub. Saare idaosa luitestikul kasvab valdavalt [[okasmets]], mis katab 60 % saare pindalast. Saare lääneosa on madal, tasandikulise pinnamoega, kus kohati kasvab [[sanglepp|sanglepikuid]], suuremalt jaolt on aga kasutuses põllumajandusliku maana, seal asuvad niidud, põllud ja karjamaad.<ref name="rh" />
 
[[Pilt:Ruhnu Nõiapuu, künnapuu 12.jpg|pisi|Ruhnu Nõiapuu, künnapuu (2012)<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]]