Erinevus lehekülje "Lühis" redaktsioonide vahel

Lisatud 2927 baiti ,  2 kuu eest
Max ja min. lühisvooludest
P
(Max ja min. lühisvooludest)
 
Lühise tagajärjel [[elektriseade|elektriseadmete]] töö halveneb, rakendub seadmete kaitseaparatuur või lakkavad seadmed üldse töötamast.
 
Lühisvool [[Elektripaigaldis|elektripaigaldistes]]
 
Elektrivõrkude ja elektripaigaldiste kavandamisel tuleb ette näha lühise tekkimise võimalused kavandatavas võrgus või paigaldises ja teha õigete algandmetega vastavad arvutused maksimaalse võimalike lühisvoolude tekkimiseks ning väljaarvestatud lühisvoolude järgi teha õigete lühisvoolutaluvusega kaitsmete valik. Olmetingimuste kilpides kasutatavatel moodulseadmetel on enamasti max. lubatav lühisvool tähistatud, näiteks 6kA või 6000A (mitte segamini ajada kaitsme nimivooluga ehk max. töövooluga) on üldlevinud moodulkaitseseadmete lühisvoolutaluvus. 3-faasilises süsteemis arvestatakse max. lühisvoolu faaside vahelise juhtide lühise korral, näit pingel 400V, ühefaasilises süsteemis arvestatakse pinget [[faas]]<nowiki/>i ja [[Neutraaljuht|neutraali]]<nowiki/>juhtide vahel näit. 230V, mistõttu ühefaasilistel liinidel võib olla lubatud 3-faasiliste liinidelelubatust väiksema lühisvoolutaluvusega kaitsed.
 
Lisaks maksimaalsele lühisvoolule on vaja elektripaigaldistes välja kaitsete õige valiku jaoks arvestada ka minimaalne lühisvool. kaitstava liini kogu pikkuses ja lõpus tekkinud lühise tekkimisel on vajalik kaitse kiireks lahutamiseks mingi minimaalse voolu tekkimine kaitseseadmes. Kui kaitstav liin on väga pikk (näiteks mitusada meetrit) ja kaabli(te) juht suhteliselt väikse ristlõikega (~1mm² juhtide ristlõigetega pikendusjuhtmed), siis tekib oht et kaitse rakendub lubamatult pika viivitusega või ei rakendu, sest lühise tekitatud vool on kaitsme rakendumise jaoks liiga väike. Sarnane probleem saab tekkida ka vanemates ja kehvade ühendustega kaablitega elektripaigaldistes, mille kilpides- harukarpides jt. ühenduskohtades on juhtide ühendustel väiksed kontaktpinnad, mis normaalsest suurema voolu korral kuumenevad ja võivad süüdata isolatsioon- ning teisi põlevmaterjale. Kaitsete korrektsete rakendumiste kontrollimiseks tehakse elektripaigaldises kontrollmõõtmisi, seda nimetakse rahvapärasemalt ka rikkesilmuse kontrolliks. Kui mõõtmiste käigus selgub et ahelas (reeglina lõpus) tekkiva lühise korral tekkiv vool on väiksem kui olemasoleva kaitse min lühisvool siis tuleks valida väiksema nimivooluga kaitse, vahetada teise, lühisele tundlikuma karakteristikuga kaitse (C asemele B ; D asemel C või B) vastu või vahetada kaablid suurema ristlõikega (väiksema sisetakistusega) kaablitega.
 
Lühisvoolude suurused sõltuvad kogu toiteahelast, alajaama toitest trafo võimsusest, toiteliinidest jne. Samade (varem mõõdetud rikkesilmusega objektil) või samasuguste kaitsete, kilpide kasutamine erinevates kohtades ei anna mingit tagatist lühisekindluse kohta, et järgmisel objekti lühisvoolud ja tehtud mõõtmised kindlasti sobivad, sobivuse saavutamiseks tuleb teha asjatundja poolt asjakohased arvestused ja parem need kontrollida rikkesilmuse mõõtmistega.
 
==Vaata ka==
278

muudatust