Nokkmüts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Nokkmüts''' on peamiselt meeste poolt kantav peakate. Nokkmüts võeti Eestis kasutusele 1850. - 1870. aastatel vene [[sõjaväemüts]...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 2. september 2020, kell 05:49

Nokkmüts on peamiselt meeste poolt kantav peakate.

Nokkmüts võeti Eestis kasutusele 1850. - 1870. aastatel vene sõjaväemütside eeskujul ning oli 19. sajandi lõpuks meeste põhiline peakate.[1]

See valmistati tumesinisest või mustast villasest riidest ning oli lameda põhja, voodri, suhteliselt kõrge ääre ja kõva läikiva sirmiga ehk nokaga müts.[2]

Nokkmüts oli Eesti eri piirkondades erineva nimetusega: ulaga müts (saarte murdes), nokats (lõunaeesti murdes, lakats (Võru murdes ja Tartu murdes), lakaga müts, sirmiga müts, vene müts, nokamüts jne.

Tänapäeval valmistatakse nende mütside laiad nokad üldjuhul eelpainutatult ja tekstiilsest materjalist (v.a. kaptenimütsid, sõjaväemütsid jms). Nokkmütsid toodetakse villasegusest, puuvillasest või polümeersest kangast, voodriga või ilma, tagapaelaga, suurust reguleeriva takjakinniti või rihmaga, klõpskinnitusega, ka tuule- ja veekindlatena või perforatsiooniga.

Vaata ka

Eestis varem kantud vanemat tüüpi mütse:

Viited

  1. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 94
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 180
  3. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 121

Välislingid