|
[[Pilt:Mobile carillon concert with the accompaniment of the Polish Border Guard Orchestra during III World Gdańsk Reunion - 05.jpg|pisi|Liikuvkariljon]]
'''Kariljon''' ([[prantsuse keel|prantsuse]] ''quadrillon'', 'neli kella') ehk kellamäng ([[saksa keel|saksa]] ''Glockenspiel'') on erinevatele [[helikõrgus]]tele häälestatud kellukakujulistest [[pronks]]<nowiki></nowiki>[[kell (helitekitaja)|kelladest]] koosnev [[löökpill]] ([[idiofon]]), mida mängitakse käsitsi [[Klaviatuur (muusika)|klaviatuuri]] abil ja mis asub harilikult [[Kirik (pühakoda)|kiriku]] või [[Raekoda|raekoja]] [[kellatorn]]is. On olemas ka liikuvkariljoneliikuvkariljoneid, mida saab sõidutada ühest kohast teise, ja isemängivaid kariljonekariljoneid, mis mängivad trumlile salvestatud muusikat.
==Kirjeldus==
Kariljonis on vähemalt 23, suuremates isegi 77 kella. Tavalisem on 47 kellaga nn kontsertkariljon, mille [[hääleulatus]] on neli [[oktaav]]i. Kelli mängitakse üksteise järel, et esitada [[meloodia]]t, või koos, et tekitada [[akord]]i.
Kariljoni mängupult meenutab [[orel]]i oma. Sellel on [[manuaal]], mida mängitakse peopesade või rusikatega, ja [[Oreli pedaal|pedaal]], mida mängitakse jalgadega. Kangikujulised klahvid on ühendatud varraste, hoobade ja trossidega kelli löövate vasaratega.
Kariljonile kirjutatud teosed on tavaliselt [[Noodikiri|noodistatud]] nii, et [[bassivõti|bassivõtmes]] kirjutatud [[noot]]e mängitakse pedaaliga ja [[viiulivõti|viiulivõtmes]] noote manuaaliga.
Kariljon on algupäralt [[Holland]]i pill ja seal kohtab neid ka kõige rohkem. KariljoneKariljoneid on arvukalt ka [[Belgia]]s ja [[Prantsusmaa|Põhja-Prantsusmaal]].
==Ajalugu==
==Kariljon ja Eesti==
[[Eesti]]s on praegu kolm isemängivat kariljonikariljonit: [[Tartu raekoda|Tartu raekoja]] kellatornis (mängib viis korda päevas 34 kellal erinevaid meloodiaid)<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartu-raekoda-sai-uhke-kellamangu?id=2759581 Tartu raekoda sai uhke kellamängu] Delfi, 24. detsember 2001 (vaadatud 10.07.2015)</ref><ref>[http://www.ohtuleht.ee/767179/tartu-raekoja-kellamang-eestis-erakordne-euroopas-tavaparane Tartu raekoja kellamäng – Eestis erakordne, Euroopas tavapärane] Õhtuleht, 27. oktoober 2016 (vaadatud 17.09.2017)</ref>, [[Rakvere Kolmainu kirik]]u kellatornis (mängib [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] spetsiaalselt kirjutatud, umbes minutipikkust teost)<ref>[http://www.virumaateataja.ee/2978799/arvo-part-kuulas-rakvere-kellamangu-ule Arvo Pärt kuulas Rakvere kellamängu üle] Virumaa Teataja, 4. november 2014 (vaadatud 10.07.2015)</ref> ja [[Viljandi Jaani kirik]]u kellatornis (mängib [[Tõnu Kõrvits]]a spetsiaalselt selleks otstarbeks kirjutatud teost)<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/ed006c54-68f4-4d91-8703-276d672eda4c Viljandisse saabus Hollandis valatud Eesti suurim kellamäng] ERR, 6.05.2015 (vaadatud 10.07.2015)</ref>.
Klaviatuuri abil mängitavaid kariljonekariljoneid Eestis ei ole. Lähimad sellised asuvad [[Venemaa]]l [[Peterhof]]is ja [[Peterburi]]s ning [[Leedu]]s [[Vilnius]]es, [[Kaunas]]es ja [[Klaipeda]]s. Arvatavasti ainus eesti '''kariljonimängija''' on [[Astrid Romandi Bowler]], kes sündis ja elab [[Austraalia]]s.<ref>[http://vabaeestisona.com/index.php?option=com_content&view=article&id=815:eestlane-astrid-bowler-kariljonist&catid=15:eesti-uudised&Itemid=3 Eestlane Astrid Bowler - kariljonist] Vaba Eesti Sõna, 1. november 2010 (vaadatud 10.07.2015)</ref><ref>[http://www.eesti.ca/astrid-bowler-eestlane-kes-mangib-kariljonit/article29952 Astrid Bowler – eestlane, kes mängib kariljonit] Eesti Elu, 15. oktoober 2010 (vaadatud 10.07.2015)</ref> Terminit ''kariljon'' on eesti keeles kasutatud vähe, [[EKSS]]-ist ja [[ÕS]]-ist seda ei leia. Ajakirjanduses on seda kasutatud kõrvuti sõnaga ''kellamäng''.<ref>[[Laine Jänes]]. [http://tartu.postimees.ee/1957749/lible-tegi-lible-tegi Lible tegi, Lible tegi…] Tartu Postimees, 13. august 2002 (vaadatud 10.07.2015)</ref>
==Viited==
| 