resümee puudub
P (pisitoimetamine using AWB) |
Resümee puudub |
||
|
{{Toimeta|lisaja=2001:7D0:87CA:9180:8185:79F5:ADFD:A31A|aasta=2018|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|lisaja=2001:7D0:87CA:9180:8185:79F5:ADFD:A31A|aasta=2018|kuu=mai}}
'''Hoiak''' on üks [[sotsiaalteadused|sotsiaalteaduste]] kasutatavamaid [[mõiste]]id. Ka igapäevases kõnepruugis räägitakse teiste inimeste iseloomustamisel nende mõttemaailma iseloomustavatest hoiakutest sama iseenesestmõistetavalt nagu nende silmade värvist, juuste pikkusest või jala suurusnumbrist.<ref name="Augoustinos1995" />
== Hoiaku mõiste evolutsioon ==
Esimesena võtsid hoiaku mõiste kasutusele [[sotsioloog]]id [[William Isaac Thomas|Thomas]] ja [[Florian Znaniecki|Znanieck]] aastatel 1918–1920 tehtud klassikalises uuringus, kus nad analüüsisid maapiirkondadest pärit poola immigrantide kohanemist linnastunud USA ühiskonnas. Nemad tähistasid hoiakuga kognitiivse ja emotsionaalse iseloomuga seost inimese seisundi ja tema käitumise vahel. Hoiakuid ei käsitletud kaasasündinutena, vaid neid arvati tulenevat akulturatsiooniprotsessist. Uuringu toodi välja seosed igapäevase tegevuse konteksti ning varasemaid sotsiaalseid ja kultuurilisi kogemusi taasesitavate hoiakute vahel. Sellisena oli hoiaku mõiste väga lähedane [[Sotsiaalsed representatsioonid|sotsiaalsele representatsioonile]].
<ref name="Augoustinos2014">Augoustinos, M., Walker, I., Donaghue, N. (2014). Social cognition: an integrated introduction. London: Sage.</ref>
}}
==Vaata ka==
*[[Võrdne suhtumine]]
[[Kategooria:Sotsioloogia]]
| |||