Haapsalu: erinevus redaktsioonide vahel

[[1740]]. aastal taastati Haapsalus [[bürgermeister|bürgermeistri]] amet. Selleks sai senine kohtufoogt [[Johann Tobias Jencken]]. Kuni [[1784]]. aastani koosnes [[Haapsalu raad|Haapsalu magistraat]] viiest liikmest. Bürgermeistri ja kohtufoogti kõrval olid ametis kolm raehärrat. Kohtufoogt oli portooriumi- ja aktsiisihärra ning sekretär. Esimene [[raehärra]] oli majutushärra ja pruulihärra. [[Raesekretär]] tegeles lisaks protokollimisele, arvepidamisele ja asjaajamisele ka postikorraldusega. Rae teenistuses olid kohtuteener ja aktsiisiteener. Aegade jooksul mängiti tööjaotus ümber vastavalt raeliikmete huvidele.

[[3. juuli]]l [[1783]] laiendati [[Balti provintsideleprovintsid]]ele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi siin kehtima kuni [[Katariina II]] surmani. 1796. a.aastal Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Linnade valitsemiseks loodi senise [[Haapsalu raad|rae]] asemele linnaduumad[[linnaduuma]]d, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Haapsalu sai maakonna- ehk kreisilinnaks.

[[Haapsalu vanalinn]] asub kahe [[oos]]iga [[poolsaar]]el, mis loode suunas jätkub mandriga ühinenud [[laid]]ude ahelikuna, mida kohalikud nimetavad holmideks[[holm]]ideks. Holmide vahele on jäänud madalad [[lahed]] – [[Suur viik|Suur]] ja [[Väike viik]]. Viimastel aastakümnetel toimunud linna laienemise tõttu maa suunas on linna keskpunkt nihkunud [[Haapsalu piiskopilinnus]]e juurest praeguse kaubanduskeskuse juurde.