Nehatu vald: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| on Harjumaa Jõelähtme kihelkonna vallast; Läänemaal Karuse kihelkonnas oli [[Nehatu-Pivarootsi vald]]}}
 
'''Nehatu vald''' (1866–1891 ''Nehatu-Väo vald''<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|72}} (vaadatud 21.03.2016)</ref>) oli vald [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l ja [[Harju maakond|Harju maakonnas]].
[[Fail:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|350px|[[Eesti haldusjaotus]] 1925. aastal]]
 
Nehatu vald oli üks Eesti valdu, kus kehtis pidevalt sõjaseadus/[[kaitseseisukord]].
 
1918. aasta veebruaris ostis Nehatu vallavalitsus taanduvatelt Vene sõjaväelastelt 20 [[suurtükk]]i, [[kuulipilduja]]id, [[püss]]e, telefoniaparaate, padruneid, sineleid, sõduripluuse ja muud varustust. 25. veebruaril 1918 Saksa sõjavägi konfiskeeris varustuse ja viis rongiga minema. 26. jaanuaril 1920 nõudis vallavolinik H. Tamm konfiskeeritud varanduse hüvitamist 2 539 400 margaga.<ref name="Vaba Maa 1938">"Nehatu vabariik". Vaba Maa, 24. veebruar 1938, nr. 46, lk. 7.</ref>
 
Harju maakonna nõukogu otsuse järele 11. maist 1919. aastal on eraldati Viimsi [[kogukond]] ja Maardu kogukonna [[Leppneeme|Lepneeme]] ja [[Tammneeme]] külad Nehatu vallast ja nendest asutati iseseisev [[Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)|Viimsi vald]]. Uus vallavalitsus avas oma tegevuse 1. novembrist 1919. aastal<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/12/09/14 Teadaanne.], Riigi Teataja, nr. 102, 9 detsember 1919</ref>.
 
30. jaanuaril 1934 tühistas Raasiku rahukohtunik Nehatu vallavolikogu valimised<ref>Nehatu valib uuesti. Rahvaleht, 1. veebruar 1934, nr. 13, lk. 4.</ref>.