Henrik Klasson Fleming: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus
1. rida:
[[Pilt:Henrik Klasson Fleming.jpg|pisi|Henrik Klasson Fleming]]
[[Pilt:Henrik Klasson Fleming (gravüür).jpg|pisi]]
'''Henrik Klasson Fleming''' ([[soome keel|soome]]es '''Henrik Klaunpoika Fleming'''; [[15. august]] [[1584]] [[Åkersholm]], [[Skåne lään]] – [[7. november]] [[1650]] [[Stockholm]]) oli [[soomlased|soome]] päritolu [[Rootsi]] sõjaväelane ja riigitegelane.
 
Henrik Fleming sündis Lehtiste (''Lechtis''), ''Hannula'' ja ''Nykoskis''e mõisniku<ref>[http://books.google.ee/books?id=1VUFAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA492,M1 Wilhelm Gabriel Lagus: Åbo hofrätts historia intill den 12 nov. 1823, då Hofrätten firade sin andra ... (1834) lk. 492–493]</ref>, riiginõunik [[Klas Hermansson Fleming]]i (umbes 1550–1616) ja Kankase ja Hapaniemi mõisniku, [[Henrik Klasson Horn]]i tütre [[Elin Henriksdotter Horn]]i pojana. Tema vanaisa oli [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Häme linnus|Häme]] ja [[Viiburi linnus]]e [[komandant]] ning kogu [[Soome asehaldur]] admiral [[Herman Persson Fleming]] (umbes 1520–1583).
7. rida:
Aastast [[1617]] oli Henrik [[Viiburi linnus|Viiburi]] ja [[Savonlinna linnus]]e komandant, [[Viiburi ja Savonlinna lään]]i asehaldur ning aastatel [[1620]]–[[1622]] [[Narva]], [[Ivangorod]]i, [[Kingissepp|Jaama]], [[Koporje]] ja [[Nöteborg]]i asehaldur. [[1622]]. aastast Soome rüütlite ülem ja [[1628]]. aastast [[viitseadmiral]].<ref>''Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män. Fjerde Bandet.'' Upsala: Leffler & Sebell, 1838 [http://books.google.ee/books?id=xrMDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA559,M1 lk.559–560]</ref> Ta immatrikuleeriti [[1625]]. aastal Rootsi rüütelkonda aadlisuguvõsana nr. 4.<ref>[http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA204,M1 Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1 (1754) lk. 204–205]</ref> [[1634]] ja [[1644]] oli ta [[Rootsi riigipäev]]a [[maamarssal]].<ref>Fredrik Carl Boye af Gennäs: ''Riksdags-historien, ifrån 1627 til och med 1823. 2 deler'', Stockholm 1825, [http://books.google.ee/books?id=uUtBAAAAYAAJ&pg=PA55 lk. 55–65]</ref>
 
Talle kuulusid [[Soome]]s [[Turu lään]]is Lehtiste (''Lechtis'') [[Mietoinen]]is ja [[Yläne mõis]] [[Yläne]]s, ''Fagernäs'' [[Taivassalo]]s, [[Eestimaa]]l [[Purtse mõis|Purtse]] (''Isenhof'') [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonnas]] [[Virumaa]]l, [[Tellista mõis|Tellista]] (''Tellista'') ja [[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]] (''Wademois'') mõisad [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l, [[Laiuse ordulinnus]]e ümbruskonnast läänistatud [[Laiuse mõis]] (''Schloß Lais'') [[Liivimaa]]l ning Ekeby ja Annestad Rootsis.
 
==Perekond==