Nikolai Janson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Nikolai Janson - oli Eesti ja Nõukogude poliitik ning riigitegelane. (kõige ehtsam venelasest mässaja tsaari venemaal ,mitte Eesti poliitik -vaevalt aasta Eestis mingi politrukina ja samal ajal elas hoopis Ameerikas?)
Resümee puudub
9. rida:
| surmaaeg = [[20. juuni]] [[1938]]
| erakond = [[VSDTP]]/[[VK(b)P]]/[[ÜK(b)P]]
| amet = Tallinna Nõukogu esimees (1905)<br>[[Tallinna linnavalitsus]]e [[Tallinna linnapea|esimehe]] asetäitja (1917) <br>ÜK(b)P Keskkontrollkomisjoni sekretär<br>NSV Liidu Rahvakontrolli RK rahvakomissari asetäitja (1925–1928)<br>[[Vene SFNV JustiitsrahvakomissariaatKohtu rahvakomissariaat|Vene SFNV JustiitsRKkohtu]] rahvakomissar (1928–1931)<br>[[Vene SFNV]] [[prokurör]] (1928–1930)<br>[[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|Vene SFNV RKN]] esimehe asetäitja (1930–1931)<br> NSV Liidu Veetranspordi RK [[rahvakomissar]]
| haridus =
| õppeasutus =
16. rida:
| märkused =
}}
'''Nikolai Janson''' ([[vene keel]]es ''Николай Михайлович Янсон''; [[24. november]] [[1882]] [[Peterburi]] – [[20. juuni]] [[1938]] [[Moskva]]) oli Eesti ja Nõukogude poliitik ningLiidu riigitegelane. (kõige ehtsam venelasest mässaja tsaari venemaal ,mitte Eesti poliitik -vaevalt aasta Eestis mingi politrukina ja samal ajal elas hoopis Ameerikas?)
{{Sisukord paremale}}
 
32. rida:
Aastail [[1921]]–[[1923]] oli ta Moskva metallitööliste keskkomitee rajooniosakonna esimees ja keskkomitee sekretär; 1923. aastast [[ÜK(b)P]] Keskkontrollkomisjoni sekretär ja aastail 1927–1928 [[ÜK(b)P]] [[ÜK(b)P Parteikontrolli Komisjon|Parteikontrolli Komisjoni]] parteikolleegiumi sekretär, samaaegselt aastail 1925–1928 ka NSV Liidu Rahvakontrolli rahvakomissari asetäitja.
 
Aastail 1928–1931 [[Vene SFNV JustiitsrahvakomissariaatKohtu rahvakomissariaat|Vene SFNV Justiitsrahvakomissariaadi]]Kohtu rahvakomissar]]<ref>https://dea.digar.ee/article/edasivene/1928/01/20/48</ref>, aastail 1928–1930 [[Vene SFNV]] prokurör ja aastail 1930–1931 [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe asetäitja.
 
Nikolai Janson justiitsrahvakomissarikskohtu rahvakomissariks oleku ajal hakati NSV Liidus kasutama vabaduskaotuslike karistuste kõrval ka ühiskondlikke kohtupidamismeetodeid: rahvakohtuid ja seltsimehelikke kohtuid töökohtades<ref>[http://dic.academic.ru/dic.nsf/enc_biography/132702/%D0%AF%D0%BD%D1%81%D0%BE%D0%BD Янсон Николай Михайлович. Словари и энциклопедии на Академике]</ref>, samas aga pooldas ta pikemaajalisi vabaduskaotuslikke karistusi lühiajaliste asemel.
 
Samuti vastutas N. Janson seadusandliku võimu esindajana koos täidesaatva võimu esindajate [[Nikolai Ježov]]i ja [[Genrih Jagoda]]ga 1920.–1930. aastatel toimunud massilistele represseerimistele juriidilise [[legitiimsus]]e andmise eest. Vastavuses [[ÜK(b)P]] nõudmiste otsustega majanduse arendamiseks ning riigile vajaliku odava tööjõuga varustamiseks valmistati kevadel 1929 N. Jansoni juhendatava erikomisjoni poolt ette ja 7. aprillil 1930<ref>[http://www.peoples.ru/state/party/nikolay_yanson/ Николай Михайлович Янсон]</ref> võeti vastu "Paranduslike tööde laagrite arenguplaan". Selle alusel kasutati [[GULAG|GULAG-]]is kinnipeetavate odavat või tasuta tööjõudu NSV Liidu muutmiseks mahajäänud agraarriigist tööstusriigiks. Tööjõu saamiseks alustati kollektiviseerimist ning "[[kulak]]ute", opositsiooniliste parteide liikmete, endiste [[valgekaartlased|valgekaartlaste]], tsaari[[ohvitser]]ide ja [[Uus majanduspoliitika|nep]]manite sundasumisele saatmist arendatavatesse tööstuspiirkondadesse.