|
Sündis Puurmanis, kus ta isa Jaan Raudsepp oli tööline krahv [[Ernst Manteuffel]]i mõisas. Ema nimi oli Liisa Grüner ja mõlemad vanemad olid pärit [[Sangaste]]st [[Valgamaa]]lt. Lapsepõlves viibis Karl peamiselt [[Kaasikutaguse]] külas [[Jõgeva]] lähedal, kus ta isa oli mõisa metsavaht ja talumees Lõokese metsavahitalus. Talu pärijaks sai vanem vend Aleksander, kes elas seal oma naise ja tütrega kuni küüditamiseni 1944. aasta lõpul. Aleksander oli [[Omakaitse]] liige ja talle määrati Nõukogude võimu poolt 20 aastat sunnitööd [[Norillag|Norilski laagris]], kus ta suri 29. oktoobril 1949 teadmata põhjustel.
Karl alustas kooliteed 9-aastasena Jõgeval ja kirjutas oma mälestustes, et ta tundis kutset pastoriks saada juba 12-aastasenaaastaselt.
Lõpetas aastal [[1928]]. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i ning õppis aastatel [[1928]]–[[1932]] [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas. Kohustusliku aastase ajateenistuse teenis ta ratsaväe rügemendis. Prooviaastal teenis [[Pärnu Eliisabeti kogudus]]es ja juunis 1933 ordineeriti Karl Raudsepp [[Tallinna toomkirik]]us vaimulikuks. (Teistel andmetel ordineeriti [[16. juuli]]l [[1933]]).)
OliTa oli aastatel [[1933]]–[[1935]] esimene eesti soost kirikuõpetaja [[Häädemeeste Miikaeli kogudus]]es. LahkusSealt sealtsiirdus Vändrasse, kus ta teenis [[1935]]–[[1944]] [[Vändra Martini kogudus]]t, olles ühtlasi sealses gümnaasiumis usuõpetajaksusuõpetaja.
Lahkus aastalPõgenes [[1944]]. aastal koos abikaasa Elleni (Männik), laste Jaani (s 1939), Anne (s 1941) ja Ennu (s 1944) ning naise kasuema Miina Feldmanniga Saksamaale.<ref>Konrad Veem, Eesti Vaba Rahvakirik : dokumentatsioon ja leksikon, EVR, Stockholm, 1988</ref> Esimese aasta võõrsil rändasid nad läbi [[Sudeedimaa]] ja [[Tüüringi]], enne kui leidsid 1945. aastal koha [[Bad Mergentheim]]i ja [[Geislingen]]i põgenikelaagrites. Geislingenis valiti ta laagri rahvuskomitee juhatusse, kus ta oli esimehe [[Voldemar Päts]]i asetäitja. Seejärel töötas ta [[München]]is, ollesja sealoli [[Luterlik Maailmaliit|Luterliku Maailmaliidu]] teenistuses.
Detsembris 1948 siirdus perekonnaga Kanadasse, kus Kanada luteri kirik andis talle ülesandeks asutada põgenikekeskustes eesti kogudusi. Ajavahemikus 1948–1953 jõudis Kanadasse umbes 14 000 eestlast ja sellelsel perioodil asutas Karl Raudsepp kaheksa eesti kogudust [[Vancouver]]is, [[Toronto Vana-Andrese kogudus|Torontos]], MontrealisMontréalis ja mujal. Hilissügisel 1949 pidas ta jutluse MontrealisMontréalis ja seda loetakse sealse Jaani koguduse sünniks. MontrealiMontréali Jaani koguduse õpetajana töötas ta kokku 28 aastat. 1951. aastal sündis peres poeg Karl Johannes.
Kevadel 1973 valiti Karl Raudsepp Kanada praostiks ja märtsis 1977 pühitseti [[Stockholm]]is [[Põhja-Ameerika]] piiskopiks.
1982. aastal avaldas Torontos raamatu “Ristiga märgitud”, 1988. aastal [[monograafia]] “Rudolf Kallas” ja 1990. aastal “Arthur Võõbus”. 1989. aastal sai temast ajakirja [[Eesti Kirik (ajakiri)|Eesti Kirik]] vastutav toimetaja.
SuriKarl Raudsepp suri 18. juunil 1992 Torontos.
== Teosed ==
| 