Narva Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel

[[1641]]. aastal alustati kiriku ehitust [[Narva rootsi kogudus|Narva rootsi kogudusele]]. [[1645]]. aastal pärandas Narva [[bürgermeister]] [[Diedrich Warnecken]] kiriku ülalpidamiseks [[Päite mõis]]a, samal aastal kinnitas [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] valitsus kiriku Narva [[Toomkiriktoomkirik]]uks ja rootsi kogudus kasutas seda kuni [[1704]]. aastani.

[[1704]]. aastal vallutas [[Peeter I]] Narva. Kirik muudeti [[vene õigeusu kirik]]uks, pühitseti [[Aleksander Nevski]]le ja anti [[Narva polk|Narva polgu]] kirikuks. Õigeusu kirikuna tegutses see kuni [[29. juuni]]ni [[1708]], mil jumalateenistused viidi üle avatud [[Narva IssandamuutmiseIssanda Muutmise katedraal|IssandamuutmiseIssanda Muutmise katedraali]], mis enne Narva vallutamist oli kuulunud saksa kogudusele ja kandis neil aastatel nime [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik]] ehk Jaani kirik. Toomkirik suleti.

[[1718]]. aastal lubati [[1708]]. aastal küüditatud sakslastel ja rootslastel Narva naasta. Kuna saksa kogudusel puudus kirik, anti [[1733]]. aastal kirik, VeneVenemaa keiserkojaskeisrikojas mõjuvõimu omavate saksa päritolu [[Münnich]]i, [[Ernst Johann von Biron|Biron]]i, [[Heinrich Johann Friedrich Ostermann|Ostermann]]i ja [[Novgorodi piiskop]]i Theofani kaasabil üle luterlikule saksa kogudusele. Pärast remonti pühitses pastor [[Caspar Matthias Rodde]] selle [[1734]]. aastal '''Ristija Johannese kirikuks''' ehk saksa '''Jaani kirikuks'''.

Kirikus oli järjekordne tulekahju [[23. aprill]]il [[1747]]. Põles [[kirikutornkellatorn]], mis taastati [[1774]]. aastal. Taastamistööd toimusid linna ehitusmeistri [[Henric Wilhelm Zappe]] juhtimisel. [[1789]]. aastal sai kirik varaklassitsistlikus stiilis tornikiivri koos kullatud muna ja ristiga.

Aastatel 1849–1850 toimus kirikus [[kapitaalremont]], torni katuse kattis uuesti ehitusmeister [[Abram Guljuškin]], torni remont jätkus [[Mattias Haljala]] juhtimisel. Muna ja risti kuldas meister [[Henrich Karl Zeele]]. Kogu kiriku remonti juhisjuhtis [[Johan Zappe]].

Kirik ja kogudus kuulus koos Narva linnaga, [[Peterburi kubermang]]u ja [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium|Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku]] [[Peterburi konsistooriumiringkond|Peterburi konsistooriumiringkonna]]a [[Peterburi konsistoorium]]i haldusalasse. Narva Püha Johannese koguduse pastorid teenisid ka evalgeelseidevangeelseid kogudusi [[Jamburg]]is, [[Korovina]]s ning [[Oudova]]s.