E-raha: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Pault (arutelu | kaastöö)
Oluline täiendus
5. rida:
Tavaliselt hõlmab see kas [[arvutivõrk]]ude, [[internet]]i või digitaalsete kaardisüsteemide kasutamist. [[Elektrooniline fondide ülekanne]] (EFT), [[otsekorraldus]]ed, [[kulla digitaalvaluuta]] ning [[virtuaalne valuuta]] on kõik elektronraha näited. Ühtlasi on see ka ühine termin mida kasutatakse nii [[finantskrüptograafia]] kui ka seda võimaldavate tehnoloogiate puhul.
 
Samas kui elektronraha on olnud krüptograafidele huvitavaks probleemiks (vaadakem näites [[David Chaum]]i või [[Markus Jakobsson]]i töid) tänapäevani, on e-raha kasutamine olnud siiski suhteliselt tagasihoidlik. Selle üheks põhjuseks võib olla see, et EL direktiiv 2009/110 artikkel 12 sätestab: Liikmesriigid '''keelustavad intressi maksmise''' või muude soodustuste andmise, mis on seotud ajavahemiku kestusega, mille jooksul e-raha valdaja e-raha enda käes hoiab. Sama sätestab Eesti Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6, lg 2: '''E-raha valdamise ajavahemiku eest ei tohi nõuda ega maksta intressi''', muud tasu ega kohaldada muid soodustusi.
 
==Elektroonilise raha süsteemid==