Theoderichi mausoleum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
18. rida:
Umbes 1000. aasta paiku sai mausoleum osaks [[neitsi Maarja]]le pühendatud [[Benediktlased|benediktlaste]] [[Klooster|kloostrist]]. Ülemist korrust kasutasid mungad palvesaalina (''oratorio''). Et mausoleum asus toona veel mere ääres, oli mausoleumi tipule ehitatud [[tuletorn]] ja klooster sai selle järgi nime Santa Maria que dicitur ad Farum<ref>E. Cirelli. Ravenna: archeologia di una città (Premio Ottone d'Assia e Riccardo Francovich 2005). 2008</ref>. Keskajal kasutati alumist korrust nagu ka [[Rooma]] [[Panteon]]i prestiižse hauakambrina, kuhu sängitati väljapaistvaid isikuid. Üks nendest oli paavst [[Victor II]] (u 1020–1057), kes viimase eluaja elas Ravennas. Endise gootide surnuaia kõrvale tekkis uus.
 
Nelinurkse põhiplaaniga tuletorn oli juba 12. sajandiks lammutatud. Klooster purustati 17. sajandil. Hoone seisis 18. sajandi kaskpaiganikeskpaigani hüljatuna ja mattus [[Po]] ja [[Reno]] [[üleujutus]]te setetesse. 16. sajandist kasutati mausoleumi ülakorrust Santa Maria Rotonda kabelina ja aastail 1774–1776 ehitati hoone ülakorrusele viivad kaks treppi kahele poole ukseava. 1844. aastal alustati esimesi koristustöid ehitise juures, et päevavalgele tuua pinnasesse mattunud alumine korrus ja seinad puhastati vundamendini välja. Aastail 1918–1919 lammutati 18. sajandil ehitatud trepid. Väljakaevamistel tuli päevavalgele arvukalt antiikseid müürijäänuseid, mis tänapäeval on osaliselt eksponeeritud.
<gallery>
Ravenna; tomb of Theodoric, King of the Ostrogoths. Wellcome L0047700.jpg|Ravenna: ostrogootide kuninga Theoderichi haud. Koloreeritud gravüür, u 1804-1811