Kopeerpaber: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kamma (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Kopeerpaber''' on ühelt küljelt värvainega kaetud õhuke paber, mille abil duplitseeritakse sellele asetatud tavalisele paberile tehtav kujutis sellele kirjutus...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 28. august 2020, kell 07:52

Kopeerpaber on ühelt küljelt värvainega kaetud õhuke paber, mille abil duplitseeritakse sellele asetatud tavalisele paberile tehtav kujutis sellele kirjutusvahendi poolt avaldatava surve abil. Kopeerpaberit kasutati laialdaselt kontoritöös mehhaaniliste kirjutusmasinate ajastul duplikaatide loomiseks, see oli kasutusel ka nõelprinteritel.

Tänapäeval on kopeerpaber veel kasutusel mõningate kviitungite ja tšekkide ärakirjade loomisel ega ole enam kontoritarvete hulgas nii olulisel kohal[1], trükiste koopiate tegemisel on võtnud sarnase rolli koopiamasinad ja skännerid.

Kopeerpaber oli oluline vahend tekstide mitte-ametlikul paljundamisel kirjutusmasinatega ning mitme kihi kopeerpaberi kasutamisega valmistati nt NSVL aja tsensuuri tingimustes ühest tekstist korraga kuni kümmekond koopiat[viide?], kuigi viimastele paberitele jääv jälg oli või muutus pärast trükise kasutamist raskesti loetavaks.

Vaata ka

  1. Gled-Airiin Saarso. "Loomingulised tehnikad". Tallinna Pedagoogiline Seminar.