James Ensor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Murulauk (arutelu | kaastöö)
→‎Elulugu: Lisasin siselinke ja täpsustuse maali Austrisööjad kohta. Tegin nimedes algustäheparandusi, samuti lauseid lühemaks. Mõnd lauset sõnastasin veidi ümber.
Murulauk (arutelu | kaastöö)
P Terve elu asemele kogu elu.
26. rida:
James Ensori isa James Frederic Ensor sündis Brüsselis inglastest vanemate perre.Ta õppis Inglismaal ja Saksamaal inseneriteadusi<ref name="r3fYG" /> ning abiellus [[Oostende|Oostendes]] Ensori ema Maria Catherina Haeghemaniga, kelle perele kuulus suveniiripood, kus müüdi haruldaste kalade topiseid, vanu raamatuid, [[Pits|pitsi]], ebatavalisi nipsasjakesi, teokarpe, karnevalimaske ja kõike muud põnevat. Need esemed on Ensorit hilisemas loomingus palju inspireerinud.<ref name="YJVZ1" /> 1861. aastal sündis Jamesi õde, kellele pandi nimeks Marie Carolina Emma, tuntud ka kui Mitche. Hiljem oli õde talle tihti modelliks.<ref name="VmHMP" />
 
Ensor veetis pea tervekogu elu sünnilinnas [[Oostende]]s, kui välja arvata mõni lühike reis Hollandisse, Inglismaale ja Prantsusmaale ning külaskäigud Brüsselisse. Brüsselis oli ta sage külaline oma sõprade Ernest ja Mariette Rousseau kodus. Sealsetel salongiõhtutel kohtas ta muusikuid, kunstnikke ([[Félicien Rops]]), kirjanikke ja teisi vaimsete huvidega inimesi. Selles vabameelses ja valgustatud atmosfääris toimunud vestlused, arutlused ja vaidlused avardasid Ensori silmaringi ning mõjutasid tema arengut kunstnikuna. 1892. aastal avaldas samas salongis liikunud kirjanik ja kunstikriitik [[Eugène Demolder]] esimese monograafia Ensori töödest.<ref name="LMDiC" />
 
20. sajandi algul pühendus Ensor üha rohkem muusikale, kuigi tal ei olnud sellekohast haridust. 1911. aastal valmis Ensoril [[ballett]] "[[La Gamme d’amour|La Gamme d’Amour"]], millele ta lõi lisaks muusikale ja libretole ka lavakujunduse ning kostüümid.<ref name=":1" />