Erinevus lehekülje "Mina (laulja)" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(vikilink)
P
 
Mina häält iseloomustas eriline [[tämber]] ja jõulisus. Tema laulud olid valdavalt dramaatiliselt esitusega armastuslood.<ref name="xaH5d" /> Samuti katsetas ta klassikalise [[Itaalia muusika|itaalia levimuusika]] ühendamist souliga, nt "Se stasera sono qui"(1968)<ref name="kLf06" /> ja koostöös helilooja Lucio Battistiga 1969. ja 1970. aastal.<ref name="sMCJs" /> Mina tõi itaalia muusikasse teisigi kaasaegseid stiile, sealhulgas ''[[nuevo tango]]'' koostöös Argentina helilooja [[Ástor Piazzolla]]ga 1972. aastal. Demonstreerimaks Mina andeid, kirjutasid Itaalia ringhäälingu [[RAI]] heaks töötavad heliloojad suure hääleulatuse ja keerulise akordivahetusega laule, nt. Bruno Canfora "Brava" (1965)<ref name="EF3yI" /> ja Ennio Morricone pseudo[[serialism|serialistlik]] "Se telefonando" (1966).<ref name="telefonando" /> Minale kirjutati ja orkestreeriti eritellimusi, esitamaks neid "Studio Uno" (1965–1966), "Canzonissima" (1968) ja "Teatro 10" (1972) telerevüüde hiigelorkestri saatel ning kontsertidel Napoli Auditorio A saalis (1968) ja [[Toscana]] Riviera klubis La Bussola (1968, 1972 ja 1978). Loetletud esinemised kogusid Itaalia kohta rekordilisel hulgal publikut.<ref name="GC6Ds" /><ref name="Ac1HZ" /><ref name="GsENl" /> "Mina alla Bussola dal vivo" (1968) oli Itaalia ajaloo esimene plaadina avaldatud kontsertesinemine.<ref name="RVK8Y" /> Plaat oli 1967.a. Itaalia kolmas ostetuim LP. Kolmel aastal oli Mina plaat oma riigi ostetuim kauamängiv. Need olid "Studio Uno" (1965), "Bugiardo più che mai...più incosciente che mai..." (1969) ja "Mina Celentano" (1998).<ref name="album" /> Viimati nimetatu koosnes duettidest [[Adriano Celentano]]ga, kellega ta alustas telekarjääri ja kellega on televisioonis korduvalt koos esinenud.
 
Aastal 1963 keelas RAI Minal esinemise kõikidel kanalitel. Põhjuseks oli laulja keeldumine varjamast oma rasedust ja armusuhet abielus näitlejaga ja rasedust. Mina elulugu peegeldaspeegeldab itaalia naiste sotsiaalse staatuse arengut, mis oli vastuolus valitseva [[katoliiklus|katoliku]] [[kodanlus|kodanliku]] moraaliga.<ref name="OCj0N" /> Lauljanna plaadimüüki esinemiskeeld ei mõjutanud ja publik sundis aasta hiljem RAI-d kutsuma ta tagasi.<ref name="suomi" /> Järgnenud aastatel takistas RAI Minal osade laulude esitamist, mis käsitlesid julgelt [[usk]]u ("Sacumdì Sacumdà" 1968),<ref name="ynrXD" /> suitsetamist ("Ta-ra-ta-ta" 1966)<ref name="VVo1F" /> või seksi ("La canzone di Marinella" 1966 ja "L'importante è finire" 1975).<ref name="ARIC8" /> Vabameelse naise kuvandit täiendasid Mina seksuaalne veetlevus ja ülbe olek,<ref name="cool" /> mille juurde kuulusid ka avalik suitsetamine, heledaks värvitud pea ja mahaaetud kulmud.<ref name="uVSQb" /> Mina loobus avalikest esinemistest 1978. aastal, jätkates iga-aastaste plaatide avaldamist tänaseni.
 
==Viited==
29

muudatust