Erinevus lehekülje "Mina (laulja)" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(Sünninimi oli Anna Maria.)
P
'''Anna Maria Quaini''' (neiupõlvenimi '''Mazzini'''<ref name="repubblica" /><ref name="P91u3" /> 25. märtsil 1940 [[Busto Arsizio]]s), tuntud esinejanime '''Mina''' all, on [[Itaalia]] [[levimuusika|levilaulja]]. Mina oli 1960.–1970. aastate Itaalia telerevüüde üks peaesinejaid ja õhtujuhte.<ref name="allmusic" /> Siis saavutas Mina Itaalias seni ületamata populaarsuse ja oli üks oma kodumaa edetabelite valitsejaid.<ref name="biography" /> Tema singlitest on Itaalia edetabelisse jõudnud üle 70.<ref name="singles" /> Mina on salvestanud üle 1000 laulu ja 110 albumi ning müünud üle 76 miljoni plaadi.<ref name="YyPFz" /> Mina on ainsana jõudnud Itaalia singlite edetabeli esikohale viiel aastakümnel{{lisa viide}}.
 
Televisioonis esines ta esmakordselt 1959. aastal, olles Itaalia naiste seas esimene ''[[rock'n'roll]]''<nowiki>'</nowiki>i viljeleja.<ref name="suomi" /> Viidates laulumaneerile ja rütmi löövatele kehaliigutustele, hakati teda hüüdma "kriiskajate kuningannaks" (''La regina dei urlatori'')<ref name="RVK8Y" /><ref name="cool" /> ja "[[Cremona]] tiiger"<ref name="suomi" /> Mina varaste laulude sekka kuulus "Renato", mis Eestisse jõudis [[Marino Marini]] ansambli vahendusel pealkirjaga "[[Renata (laul)|Renata]]" ning muutus rahvalikuks lauluks.<ref name="RrBXK" /> Aastal 1960 katsetas Mina kaesmakordselt tundelisemat laulumaneeri. Ballaad "Il cielo in una stanza" oli aasta ostetuim plaat Itaalias ja jõudis ka USA edetabelisse.<ref name="spLo7" />
 
Mina häält iseloomustas eriline [[tämber]] ja jõulisus. Tema laulud olid valdavalt dramaatiliselt esitusega armastuslood.<ref name="xaH5d" /> Samuti katsetas ta klassikalise [[Itaalia muusika|itaalia levimuusika]] ühendamist souliga, nt "Se stasera sono qui"(1968)<ref name="kLf06" /> ja koostöös helilooja Lucio Battistiga 1969. ja 1970. aastal.<ref name="sMCJs" /> Mina tõi itaalia muusikasse teisigi kaasaegseid stiile, sealhulgas ''[[nuevo tango]]'' koostöös Argentina helilooja [[Ástor Piazzolla]]ga 1972. aastal. Demonstreerimaks Mina andeid, kirjutasid Itaalia ringhäälingu [[RAI]] heaks töötavad heliloojad suure hääleulatuse ja keerulise akordivahetusega laule, nt. Bruno Canfora "Brava" (1965)<ref name="EF3yI" /> ja Ennio Morricone pseudoserialistlik "Se telefonando" (1966).<ref name="telefonando" /> Minale kirjutati ja orkestreeriti eritellimusi, esitamaks neid "Studio Uno" (1965–1966), "Canzonissima" (1968) ja "Teatro 10" (1972) telerevüüde hiigelorkestri saatel ning kontsertidel Napoli Auditorio A saalis (1968) ja [[Toscana]] Riviera klubis La Bussola (1968, 1972 ja 1978). Loetletud esinemised kogusid Itaalia kohta rekordilisel hulgal publikut.<ref name="GC6Ds" /><ref name="Ac1HZ" /><ref name="GsENl" /> "Mina alla Bussola dal vivo" (1968) oli Itaalia ajaloo esimene plaadina avaldatud kontsertesinemine.<ref name="RVK8Y" /> Plaat oli 1967.a. Itaalia kolmas ostetuim LP. Kolmel aastal oli Mina plaat oma riigi ostetuim kauamängiv. Need olid "Studio Uno" (1965), "Bugiardo più che mai...più incosciente che mai..." (1969) ja "Mina Celentano" (1998).<ref name="album" /> Viimati nimetatu koosnes duettidest [[Adriano Celentano]]ga, kellega ta alustas telekarjääri ja kellega on televisioonis korduvalt koos esinenud.
29

muudatust