Laanepüü: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P lisan Elurikkuse malli |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Vikinda|kuu=august|aasta=2020}}
{{Taksonitabel
| nimi = Laanepüü
24. rida ⟶ 25. rida:
'''Laanepüü''' (''Tetrastes bonasia'') on [[metsislased|metsislaste]] sugukonda kuuluv [[lind]]. Ta on Eestis arvatud [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]] (2012), kuid on väljaspool kaitsealasid [[jahiuluk]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/765393 Keskkonnaministri määrus]</ref>
Laanepüü võib Eestis paigalinnuna kohata aastaringselt. Eestis on laanepüü kõige levinum kanaline, kelle arvukus on pesitsushooajal
Laanepüü on hakisuurune jässaka kehaga kanaline. Laanepüü seljasulestik on hall, tumedamate pruunikate ja hallide tähnidega. Keha alapoole sulestiku põhitoon on valge, millel on selgepiirilised musta ja kastanpruuniga laigud. Tiivad ja küljed on roostepruunid ning samuti laigulised. Saba tipus on must ristivööt. Isaslinnu tunnuseks on kurgualune valges raamistuses must laik, kuklatutt ning silmade kohal erepunane triip. Emaslinnu kurgualune on valkjas, mõne väikese sulega kuklatutt ning sulestik on isaslinnust kahvatum.
32. rida ⟶ 33. rida:
Laanepüü mängud toimuvad nii hilissügisel kui ka varakevadel. Sageli luuakse paarid juba sügisel. Mängudeks sobivad lehtmetsa- ja kuusikulagendikud ning lagedamad nõlvad. Kuked löövad sabad laiali ja jooksevad väikeseid hüppeid tehes vaikselt siristades üksteise järel, põristavad tiibadega.
Laanepüü eelistab pesitsemiseks niiskemaid tihedama alusmetsaga kuuse-
Laanepüü pesa on lihtne, põõsa või puu alla kraabitakse väike lohk ja vooderdatakse hädapäraselt rohu ja puulehtedega. Mõnikord pesitseb laanepüü puu otsas suuremate lindude maha jäetud pesas. Munemist alustab emaslind aprilli keskpaigas ja kurnas võib olla
Laanepüü on omnivoor, sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Talviti on toiduks peamiselt sarapuu-, haava-, lepa- ja kasepungad ja -urvad. Suvel on toidulaud rikkalikum
Laanepüü tegutseb nii maapinnal kui ka puudel, kuid eriti maapinnal on laanepüü ettevaatlik lind. Toitu otsides ja tegutsedes on laanepüü väga vaikne, mis on tema lennu ja lendutõusmisega võrreldes tähelepanuväärselt kontrastne. Laanepüü kuulmine on väga hea ja enamasti suudab ta selle abil varakult vältida ohtu puu otsa lennates, kusjuures lendu tõuseb ta võrdlemisi lärmakalt. Puu otsas püüab laanepüü peituda puutüve taha oksale. Isaslindude tegutsemispiirkond on tavaliselt ahtam kui poegadega emaslinnul, kuigi poegade eest isaslind ei hoolitse. Marjade valmimise ajal liigutakse toitumisel laiemalt. Pesitsusperioodide vahelisel ajal ei pruugi üldiselt monogaamsed paarid koos tegutseda.
Täiskasvanud laanepüüle on vaenlasteks on eelkõige väikekiskjad ning suuremad kullilised. Maas pesitsejana on laanepüü alates 1950ndatest väga tihti kährikkoera saagiks. Ootuspäraselt langeb kiskjate ja röövlindude saagiks kõige rohkem noorlinde ning suur osa, mõne hinnangu kohaselt kuni kolmveerand pesadest langeb kärplaste, rebaste kährikute ja metssigade nugiste, kärpide, rebaste ja metssigade saagiks.
|