Redaktsioon: 16. aprill 2020, kell 11:04 redigeeri Andreas Tamm (arutelu \| kaastöö) 1636 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. august 2020, kell 17:57 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
18. rida: \|raudtee pikkus=112,5 km \| rööpmelaius =1520 mm ([[laiarööpmeline raudtee\|laiarööpmeline]]) \| elektrifitseeritud=Eiei \| kiirus =120 km/h \| peatused = 52. rida: Tapa–Tartu raudteel sõidavad [[reisirong]]id liinidel [[Tallinna-Tartu raudteeliin\|Tallinn-Tartu]] ja [[Jõgeva–Tartu raudteeliin\|Jõgeva-Tartu]]. ~~Tänaseks~~Tänapäeval ei kasutata raudteel kõiki ajaloolisi [[raudteejaam]]u ega [[Raudteepeatus\|peatus]]i. Ajalooliste raudteejaamade ja peatuste loetelu Tapa–Tartu raudteel: 84. rida: [[1875]]. aastal alustati raudtee ehitust. Esimene rong jõudis Tartusse [[1876]]. aasta augustis. Esimene ametlik [[reisirong]] jõudis Tapalt Tartusse tuhandete tervitajate ovatsioonidel [[21. august]]il kell 19. Ametlikult võeti Tapa–Tartu haruraudtee vastu [[1877]]. aasta suvel. Neil aastail ei olnud Paldiski–Tallinn–Narva ja Tapa–Tartu raudtee omavahel ühenduses, seega pidid näiteks Tallinnast Tartusse sõitjad Tapa jaamas teisele rongile ümber istuma. [[1887]]. aastal pikendati raudteed Tartust edasi [[Valga\|Valka]] (vt [[Tartu–Valga raudtee]]) ja [[1889]]. aastal omakorda Valgast edasi [[Pihkva]]sse (vt [[Valga–Petseri raudtee]]).<ref>[[Hillar Palamets]]:. [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-135-aastat-paldiski-tallinn-peterburg-raudteest Ajalootund R2-s~~: AJALOOTUND R2-S~~. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest] ERR audioarhiiv</ref> [[1931]]. aastal valmis Tartust ligi 90 km pikkune otseraudtee [[Petseri]]sse (vt [[Tartu-Petseri raudtee\|Tartu–Petseri raudtee]]). 90. rida: 1980. aastate lõpus paigaldati Tapa–Tartu raudteele kaugjuhitav [[Blokeering (raudtee)\|automaatblokeeringu]] süsteem, tänu millele suurenes raudtee läbilaskevõime ja ka ohutus.<ref>[http://est-train.ertas.eu/ida/tapa-tartu.php?lng=est Tapa-Tartu] Eesti Raudteeajaloo Selts</ref> Tänapäeval jääb raudteetrassile mitmeid eri ajastutest pärinevaid [[Jaamahoone\|jaamahooneid]]. ~~Mitmed~~Mitu ~~originaalsed~~algupärast ~~hooned~~hoonet on ~~erinevatel~~eri põhjustel ~~ka tänaseks~~vahepeal hävinud või ~~asendatud~~vahetatud välja uutega. Esindatud on nii tsaariaegne, Eesti-aegne kui ka [[Stalinistlik arhitektuur\|stalinistlik raudteearhitektuur]]. Jaamahoonete silmapaistvamad näited Tapa–Tartu raudteel on kindlasti Tapa ja Tartu jaamahooned, aga ka [[Tabivere raudteejaam\|Tabivere jaamahoone]], mis erineb oluliselt toonasest kroonuhistoritsistlikust tüüparhitektuurist. ~~Tänaseks~~Tänapäeval on tegemist Eesti ühe tähtsama raudteeharuga ~~ühendades~~ [[Põhja-Eesti]]t [[Lõuna-Eesti]]ga ühendaval raudteel. 2014. aasta alguseks olid seoses [[Stadler FLIRT]] rongide liinile tulekuga kõigis peatuskohtades kasutusel uued 550 mm kõrgused [[perroon]]id.

Tapa–Tartu raudteelõik: erinevus redaktsioonide vahel