Redaktsioon: 24. august 2020, kell 01:00 redigeeri Ssgreporter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8474 muudatust P →‎Okupatsiooniperioodil 1959–1991 ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. august 2020, kell 02:19 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
29. rida: 1959. aasta 18. augustil loodi Tallinna Linnamuuseumi juures mereasjanduse ajalugu käsitlev osakond ([[Viktor Tõnissoo]], [[Helge Peterson]]), mis koondas varad toonasesse Mereklubisse. 1960. aasta juulis-augustis korraldati esimene näitus. Kultuuriministri käskkirjaga taasloodi alates 1. juulist 1961 Eesti Riiklik Meremuuseum, mille direktoriks sai [[Ants Pärna]]. Järgnevalt tegeleti muuseumile ~~ekspositsiooniks ruumide~~ekspositsiooniruumide otsimisega. 22. oktoobril 1965 avati külastajatele üsna kokkusurutud ja väikesemahuline muuseum suurtükitorni Paks Margareeta kõrvalhoones aadressil [[Pikk tänav]] 70. Kuna 1980. aasta [[Moskva olümpiamängud]]e regatt pidi toimuma Tallinnas, nähti muuhulgas ette kogu Suure Rannavärava kompleksi restaureerimine, mis võimaldas saavutada lõpuks normaalse mahuga ekspositsiooni tingimused. 1977. aasta lõpul muuseum suleti ning järgmisel aastal algasid ehitustöödeks. Töö aga venis ning Olümpiamängude ajaks saadi välja panna vaid ajutine näitus. Muuseum avati Paksus Margareetas 27. aprillil 1981. Okupatsiooniperioodi lõpukümnendil anti muuseumile üle endine õppe-purjelaev Vega, mis oli aga üsna kehvas seisus. 1982. aastal saadi Pärnust vana kalalaev, mis kohandati uurimislaevaks Mare. Enne okupatsiooniperioodi lõppu õnnestus muuseumil saada [[Peterburi\|Leningradist]] kätte ja tuua Tallinna Paljassaarde ka mahakandmise ootel ajalooline jäämurdja [[Suur Tõll (laev)\|Suur Tõll]].

Eesti Meremuuseum: erinevus redaktsioonide vahel