Redaktsioon: 23. juuni 2020, kell 01:09 redigeeri Ssgreporter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8474 muudatust →‎Pärast taasiseseisvumist alates 1991 ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. august 2020, kell 16:25 redigeeri eemalda Hummel15 (arutelu \| kaastöö) 3419 muudatust →‎Ajalugu Uuem muudatus →
21. rida: Sihtasutise "Meremuuseum" põhikiri kinnitati [[Konstantin Pätsi viies valitsus\|Vabariigi Valitsuse]] otsusega 20. veebruarist 1935 nr. 16-II ja kanti [[Siseministeeriumi sihtasutuste register\|Siseministeeriumi sihtasutuste registrisse]] nr. 6 all<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376197/323415/page/2</ref>. === Likvideerimine 1940 === Pärast nõukogude okupatsiooni algust andis Eesti Riikliku Merelaevanduse ülem 4. novembril 1940 välja käskkirja muuseumi likvideerimiseks sadamas ning üleviimisest Mereklubi ruumidesse Uus-Sadama tänaval. Okupatsiooniaja segaduste ja Nõukogude-Saksa sõja käigus viidi muuseumi varad hoiule [[Kiek in de Kök]]i keldrisse. Muuseumi algne hoone ise hävis sõjas täiesti. Pärast sõda sai endiste meremuuseumi varade hoidjaks [[Tallinna Linnamuuseum]], aga osa sattus ka Haapsalu ja Saaremaa koduloomuuseumidesse. ▼ === Okupatsiooniperioodil 1959–1991 ===▼ ▲Okupatsiooniaja segaduste ja Nõukogude-Saksa sõja käigus viidi muuseumi varad hoiule [[Kiek in de Kök]]i keldrisse. Muuseumi algne hoone ise hävis sõjas täiesti. Pärast sõda sai endiste meremuuseumi varade hoidjaks Tallinna Linnamuuseum, aga osa sattus ka Haapsalu ja Saaremaa koduloomuuseumidesse. ▲=== Okupatsiooniperioodil 1959–1991 === 1959. aasta 18. augustil loodi Tallinna Linnamuuseumi juures mereasjanduse ajalugu käsitlev osakond ([[Viktor Tõnissoo]], [[Helge Peterson]]), mis koondas varad toonasesse Mereklubisse. 1960. aasta juulis-augustis korraldati esimene näitus. Kultuuriministri käskkirjaga taasloodi alates 1. juulist 1961 Eesti Riiklik Meremuuseum, mille direktoriks sai [[Ants Pärna]]. Järgnevalt tegeleti muuseumile ~~eksporistiooni~~eksposistiooni ruumide otsimisega. 22. oktoobril 1965 avati külastajatele üsna kokkusurutud ja väikesemahuline muuseum suurtükitorni Paks Margareeta kõrvalhoones aadressil [[Pikk tänav]] 70. Kuna 1980. aasta [[Moskva olümpiamängud]]e regatt pidi toimuma Tallinnas, nähti muuhulgas ette kogu Suure Rannavärava kompleksi restaureerimine, mis võimaldas saavutada lõpuks normaalse mahuga ekspositsiooni tingimused. 1977. aasta lõpul muuseum suleti ning järgmisel aastal algasid ehitustöödeks. Töö aga venis ning Olümpiamängude ajaks saadi välja panna vaid ajutine näitus. Muuseum avati Paksus Margareetas 27. aprillil 1981. Okupatsiooniperioodi lõpukümnendil anti muuseumile üle endine õppe-purjelaev Vega, mis oli aga üsna kehvas seisus. 1982. aastal saadi Pärnust vana kalalaev, mis kohandati uurimislaevaks Mare. Enne okupatsiooniperioodi lõppu õnnestus muuseumil saada [[Peterburi\|Leningradist]] kätte ja tuua Tallinna Paljassaarde ka mahakandmise ootel ajalooline jäämurdja [[Suur Tõll (laev)\|Suur Tõll]]. === Pärast taasiseseisvumist alates 1991 ===

Eesti Meremuuseum: erinevus redaktsioonide vahel