'''Rotermanni soolaladu''' on [[paas|pae]]ehitis [[Tallinn]]as aadressil [[Ahtri tänav|Ahtri]] 2.
SoolaladuRotermanni soolaladu valmis 1908. aastal baltisaksa inseneri [[Ernst Boustedt]]i projekti järgi<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. Soolalao laskis ehitada Tallinna suurtööstur [[Christian Barthold Rotermann]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. Algul oli hoone ühekorruseline<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. Hoone võlvitud keldris asus [[soolaladu]] ja üleval töödeldi sisseveetud [[naatriumkloriid|sool]]a<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>.
Aastatel 1995–1996 hoone rekonstrueeriti ja see muudeti arhitektuuri- ja kunstikeskuseks<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. Aastal 1996 asus ülemisele korrusele [[Eesti Arhitektuurimuuseum]] ja alumisele korrusele [[Eesti Kunstimuuseum]]i näitusesaal<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. Aastal 2005 kolis kunstimuuseum soolalaost välja.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/kunstimuuseum-jatab-soolalao.d?id=51010803 Kunstimuuseum jätab soolalao]</ref>▼
▲Aastatel 1995–1996 hoone rekonstrueeriti ja see muudeti arhitektuuri- ja kunstikeskuseks.<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/> Rekonstruktsiooniprojekti koostasid arhitekt [[Ülo Peil]] ja sisearhitekt [[Taso Mähar]]. Algselt ühekorruseline hoone muudeti vahelae ja galeriidega mitmekorruseliseks, mis pakkus võimaluse luua mitmesuguse iseloomuga näitusepindadeks.<ref>[https://www.arhitektuurimuuseum.ee/muuseum/ajalugu/maja-ajalugu/ Eesti Arhitektuurimuuseum. Maja ajalugu.]</ref> Aastal 1996 asus ülemiseleülemisel korruselekorrusel [[Eesti Arhitektuurimuuseum]], jaalumisel alumiselekorrusel korruseleoli [[Eesti Kunstimuuseum]]i näitusesaal.<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. Aastal13. mail 2005 kolis kunstimuuseumEesti Kunstimuuseum soolalaost välja.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/kunstimuuseum-jatab-soolalao.d?id=51010803 Vilumaa, Rainer. Kunstimuuseum jätab soolalao.] Eesti Päevaleht, 17. mai 2005.</ref>
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="Tallinna entsüklopeedia">Tallinna entsüklopeedia. II köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 155.</ref>}}
