Artur Vassar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Tartusse naasnult koolitati ta aga ümber ajaloolaseks, sest nendest oli sõja järel suur puudus. [[Hans Kruus]]i näpunäidete järgi asus ta looma uut Nõukogude Eesti ajalookontseptsiooni. Aastate jooksul sai temast üks põhilisemaid feodalismiperioodi (13.–19. sajand) ajaloo uurijaid.
Lisaks Tartu Riiklikule Ülikoolile töötas Vassar ka [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudis]], kus oli [[1947]]–[[1977]] esialgu ajaloo sektori, hiljem ([[1955]]) Oktoobri-eelse ajaloo sektori ning seejärel ([[1970]]) feodalismi ajaloo sektori juhataja.
Tema ja Kruusi juhtimisel kujunes Eestis ajapikku esinduslik agraarajaloo koolkond ([[Sulev Vahtre]], [[Juhan Kahk]], [[Herbert Ligi]], [[Enn Tarvel]], [[Elina Öpik]], [[Tiit Rosenberg]] jt), mis tõstis põllumajanduse ja talurahva uurimise Eestis väga heale teaduslikule tasemele. Vassara ja Kruusi juhtimisel hakati alates [[1959]]. aastast korraldama Ida-Euroopa agraarajaloo sümpoosioneid, kus kuni [[1970. aastad|1970. aastateni]] etendasid juhtivat rolli Eesti agraarajaloolased.
| |||