Pedro Krusten: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 5 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
(keelevead)
PResümee puudub
 
==Elukäik==
Peeter Krustein sündis [[Muraste mõis]]a aedniku peres, progümnaasiumis õppis [[Tallinn]]as. Venemaa oktoobripöördest ja [[Vene kodusõda|kodusõjast]] võttis osa [[Punaarmee|punaste]] poolel. Alates [[1920. aastad|1920. aastatest]] töötas Tallinnas kohtuametnikuna ningja seejärel ajakirjanikuna. [[1944]]. aastal põgenes [[Saksamaa]]le, aastal [[1950]] asus ümber [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-sse, abiellus samal aastal Edla Remmelgaga ning töötas [[1951]]–[[1967]] [[Ameerika Hääl]]e eesti toimetuses. Pedro Krusten suri [[1987]]. aastal USA Virginia osariigis Arlingtonis. [[1992]]. aastal maeti ta Tallinna [[Metsakalmistu|Metsakalmistule]] ümber<ref>[http://ihrc.umn.edu/research/vitrage/all/em/EAU/pers/k/ihrc3508.html Eesti Arhiiv Ühendriikides, Pedro Krusten]</ref>.
 
Ta oli [[Tallinna Kirjanike Ühing]]u liige<ref>Tallinna kirjanikud asutasid oma ühingu. Rahvaleht, 21. aprill 1939, nr. 93, lk. 3.</ref>.
Romaani "Laev akna taga" (1955) lähteks oli juhuslik kohtumine kahe talutaja vahel liikunud eestlasest pimeda sõjaohvriga Saksamaal [[Geislingen]]is. Kirjanik hakkas tema kohta andmeid koguma, külastas teda pimedatekodus, kus viimane elas, ning oli külaliseks tema pulmas. Pärast pulmi kadus kontakt invaliidi ja tema naisega, kuid Krusten hakkas neist romaani kirjutama. Romaanis on põhjalikult kirjeldatud romaani kirjutamisele tõuganud asjaolusid.
 
Krusteni pagulaseajapagulasaja kõige erakordsem teos on 1959–1963 ilmunud nn Kaldametsa triloogia (uustrükk Tallinnas 1992), mis koosneb romaanidest "[[Torn üle metsa]]", "[[Laul kõrgel kaldal]]" ja "[[Neiuke läks roosiaeda]]". Juba 1936. aastal kirjutas Krusten mälestusliku taustaga romaani "Vehklemõisa aednik". Selle kordaläinud teose protoaineks on autori lapsepõlvekodu Murastes. Paguluses kirjutas ta sama aine uuesti läbi — hoopis sügavamas ja suurejoonelisemas arenduses. "Meil on olnud oma lapsepõlvest võtta siiamaani," kirjutab ta 1966. aastal, lähtekohaks oma venna [[Erni Krusten]]i luuletus "Juka", mis käsitles sama ainet. Kaldametsa triloogia loomist kommenteerides on kirjanik mõni aasta varem üldistanud: "Kõik on elust võetud, kuigi midagi niisugust ei ole juhtunud. Mahukas mõte ning tasub tähele panna, kui täpselt-napilt sõnastatud"."
 
Pedro Krusteni looming rikastab eesti kirjandust isikupärase žanriga, mida [[Ilmar Mikiver]] on nimetanud kirjanduslikuks kameeks. See koosneb lühipaladest, milles eri kombinatsioonides liituvad kirjutaja mälestused, kultuuriloolised tõsiasjad ja üldistavad mõtted. Domineerima pääses see ammune žanr hilisemas loomingus (raamatud "Hullumajast möödumisel" 1972, "Aiapidu lampioonidega" 1978, "Kingitus" 1982).
*1963 – "Neiuke läks roosiaeda"
*1968 – "Pikerpõld ja Piirapeel"
*1990 – "Aedniku armastus", kogumik Krusteni paremaid novelle, koostanud ja järelsõna [[Ülo Tonts]], sari [[Eesti novellivara|"Eesti novellivara]]", [[Eesti Raamat|ER]], [[Tallinn]]
* 1992 – "Torn üle metsa" (kordustrükk)
 
== Kirjandus ==
* [[Mall Jürma]], "Pedro Krusten". Lühimonograafia. Sari [[Meie kirjanikke]], nr 5, [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]], [[Lund]] [[1964]]
* Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 2. raamat, [[Eesti Raamat|ER]], [[Tallinn]] [[1984]], lk 240–245 (käsitluse autor [[Ülo Tonts]]) ja bibliograafia lk 249
* [[Linda Uustalu]], "Pedro Krusteni sõjajärgseist romaanidest" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1987]], nr 3, lk 426–429
* [[Harald Peep]], "Pilk Pedro Krusteni loomepärandile" – [[Keel ja Kirjandus]] 1987, nr 5, lk 316–317
146 019

muudatust