Erinevus lehekülje "Aino Thauvón-Suits" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
[[Fail:NIKOLAI_TRIIK_1914_Aino_Suitsu_portree.jpg|pisi|"Aino Suits", 1914, [[Nikolai Triik]]]]
 
Aino Emilia sündis [[pastor]] Emil Thauvóni (1858–1926) ja Katarina Thauvóni (s. Hedmansson, 1859–1892) esimese lapsena. Aino oli saanud 8-aastaseks, kui tema ema suri. Talle sai saatuslikuks kuuenda lapse sünnitamine. Isale jäid lisaks Aino Emiliale lapsed Kaarlo Johannes Thauvón, Arvo Immanuel Thauvón, Toini Maria Thauvón ja Lyyli Elisabeth Thauvón. 1894. sai Aino endale kasuema, kui isa abiellus Maria Montelliga, ning perre sündissündisid veel lapsilapsed Aili Maria Thauvón ja Esko Emil Thauvón.
 
Aino õppis Oulu tütarlastekoolis, hiljem Mikkeli tütarlastegümnaasiumis, mille lõpetas 1900. Pärast täiendas ta end Helsingi uues ühisgümnaasiumis, et astuda 1903. aasta sügisel [[Helsingi Ülikool]]i. Ta valis peaaineteks soome keele ja kirjanduse, soome ja võrdleva etnograafia, kunstiajaloo ülemastmes, soome ja võrdleva rahvaluule ja geograafia. Lisaks õppis ta joonistamist.
Luuletaja [[Eino Leino]] elas 1920. aastate alguses Suitsude juures Helsingis. Kui Gustav Suits oli 1921. aastal asunud tööle [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]]i kirjandusajaloo professorina, korraldas Aino Suits Eino Leinole reisi Eestisse.<ref>https://estofilia.finland.ee/2018/01/eino-leino.html</ref> Leino kutsujaiks olid Tallinna ja Tartu kirjanikud ning kunstiühingu [[Pallas]] seltskond.
 
19. mail 1921 sündis Aino teine tütar [[Helga Suits]]. 1. juulil 1924 kinnitati Aino Suits [[Tartu ülikool]]i soome keele lektoriks. Ta pidas soome keele loenguid nii algtasemel õpilastele kui ka edasijõudnutele, ta kursus "Jooni kaasaegsest soome kirjandusest" käsitles kirjanduslugu Kalevalast uuema kirjanduseni.
 
1933. aastal asutas Aino Suits koos Gustav Suitsu, [[Friedebert Tuglas]]e, [[Alfred Koort]]i jt kultuuriinimestega [[Tartu Draamateatri Selts]]i ja ta valiti selle esimeheks. Seltsi juures hakkas tegutsema näitekunsti stuudionäitekunstistuudio.
 
12. juulil 1940 põles Tartu pommitamise ajal maha Aino ja Gustavi Tiigi tänava kodu. Hävis kogu vara, sh nende käsikirjad ja hinnaline raamatukogu.
 
3. märtsil 1944 põgenes Aino koos oma noorema tütre Helgaga nõukogude okupatsiooni eest laevaga Virgo Paldiskist üle Soome lahe Hanko sadamasse. 23. septembril siirdusid nad Turu sadamast laevaga "Aeolus" edasi Gustav Suitsu juurde Stockholmi. Aino hakkas seal tööle rootsi keele õpetajana ja osales aktiivselt naisorganisatsioonide tegevuses. Abikaasa Gustav Suits sai tööle Nobeli Instituudi kirjastusse.
 
1950. aastate alguses abikaasa Gustav Suits haigestus. Gustav SuitsTa suri 23. mail 1956. Vaevalt kaks kuud hiljem suri vähki vanem tütar Maret.
 
== Looming ==
120 689

muudatust