Surmatants (Lübeck): erinevus redaktsioonide vahel

Noor Bernt Notke maalis "Surmatantsu" 1463. aastal [[Pariis]]i Surmatantsu ([[Cimetière des Innocents]], 1424/25) eeskujul Maarja kiriku põhjaseinas asuva [[Piht|pihi]]kabeli jaoks. See pidi meenutama usklikele surma lähedust ja et kahetsuse, pihi ja [[paast]]uga saab oma elu korraldada õigele kristlasele sobival viisil. Sel ajal kardeti lõunast levivat [[katk]]u, mis tõepoolest 1464. aasta [[lihavõttepühad]]eks ka Lübeckisse jõudis.<ref>[https://st-marien-luebeck.de/page/115/totentanz H. Freytag, H. Vogeler. Zum Lübecker Totentanz in St. Marien. – st-marien-luebeck.de]</ref>

 

Lübecki "Surmatantsu" parandati järgnevate aastate jooksul korduvalt. [[1701]]. aastaks oli teos nii kehvas seisukorras, et kirikupiltide maalija Anton Wortmann tegi sellest koopia.<ref name=":0" /> Koopia hävis [[1942]] Lübeckile tehtud õhurünnaku ajal Maarja kiriku põlengus täielikult<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Anu Mänd|pealkiri=Bernt Notke. Uuenduste ja traditsioonide vahel, näituse kataloog|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstimuuseum|lehekülg=}}</ref>. 1701. aasta surmatantsumaalil olid mõned figuurid vahetanud oma kohad: põhjaseinas olid omavahel vahetatud bürgermeister ja aadlimees, idaseinal kaupmees ja käsitööline. Linna palgal olev luuletaja Nathanael Schlott kirjutas ajakohase uue teksti, mis paigutati originaal-"Surmatantsu" eeskujul figuuride alla. Uued värsid vahendasid barokset elu- ja surmatunnetust, mis asendas vanas tekstis kõlanud elurõõmu ja viimsepäevakohtu kartuse meeleolu.<ref>[https://st-marien-luebeck.de/page/115/totentanz H. Freytag, H. Vogeler. Zum Lübecker Totentanz in St. Marien. – st-marien-luebeck.de]</ref>