Surmatants (Lübeck): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida:
Kunstnik ei maalinud "Surmatantsu" mitte puutahvlitele, vaid pideva pildireana 26 meetri pikkusele ja peaaegu 2 meetri kõrgusele [[lõuend]]ile, mis oli [[friis]]itaoliselt tõmmatud kabeli kõigile seintele. Sellel oli kujutatud [[flööt]]i mängivat ja [[Sarkofaag|sark]]a õlal kandvat personifitseeritud Surma, kes juhtis 24 elusuurusest figuuridepaarist - paaris olid tantsiv personifitseeritud surma kujutav [[luukere]]kuju ja mingit [[seisus]]t esindav elav inimene - koosnevat rongkäiku (kokku oli maalil 49 figuuri)<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Anu Mänd|pealkiri=Bernt Notke. Uuenduste ja traditsioonide vahel, näituse kataloog|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstimuuseum|lehekülg=}}</ref>. Rongkäigus eespool olid kõrgemate seisuste esindajad, nagu [[paavst]] ja [[keiser]], rongkäigu keskel olid [[kanoonik]] ja [[rüütel]], [[kaupmees]] ja [[bürgermeister]] ning rongkäik lõppes talupoja, nooruki, neiu ja hällilapsega.
 
Elavad onolid rongkäigus kujutatud jäikades ja tardunud poosides, kuid surmafiguurid onolid lustlikult vehkivad ja hüplevad. Figuuride all oli [[Alamsaksa keel|alamsaksakeelne]] [[värss]]ides tekst, mis esitabesitas dialoogi surmakujude ja elavate vahel.<ref>[https://st-marien-luebeck.de/page/115/totentanz H. Freytag, H. Vogeler. Zum Lübecker Totentanz in St. Marien. – st-marien-luebeck.de]</ref>
 
Lübecki Surmatantsu eristaberistas teistest säilinud samateemalistest teostest asjaolu, et surmatantsurongkäik polepolnud paigutatud mitte abstraktsele taustale, vaid katkematule kodumaisele maastikule, mille keskel onoli äratuntav vaade Lübecki linnale.<ref>[https://st-marien-luebeck.de/page/115/totentanz H. Freytag, H. Vogeler. Zum Lübecker Totentanz in St. Marien. – st-marien-luebeck.de]</ref>
 
== Teose paiknemine seintel ==