Tallinna Vesi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
4. rida:
Ülemiste järvest on linlased joogivett saanud juba 1345. aastast, kui Taani kuningas Valdemar IV Atterdag andis linnale õiguse rajada kanal Ülemiste järvest<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Villu Kadakas|pealkiri=Puhas vesi Tallinna ajaloos/Pure water in Tallinn's history|aasta=2019|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=|trükk=|keel=eesti- ja inglise keeles}}</ref>. 14. sajandi keskpaigas rajatigi kivist maa-alune veejuhe, mis tõi Ülemiste järve vee Harju väravani. Ülemiste järvest alanud Härjapea jõgi, mis linna veega varustas, suleti 1930. aastatel kinniseks reoveekollektoriks reostuse tõttu<ref name=":0" />.
 
1920. aastal keelas linnavalitsus Ülemiste järve läheduses igasugused tegevused, mis võisid reostada vett<ref name=":0" />. Elanikkond kasvas kiiresti, ningkuid veemõõtjateveearvestite puudumise tõttu ei olnud võimalik tarbitava vee hulka kontrollida, mistõttu langes raiskamise ja lekete tõttu torudes sageli surve<ref name=":0" />. Ülemiste järve veevarude täiendamiseks ehitati 1922. aastal Pirita-Ülemiste kanal. Kaks aastat hiljem sõlmiti leping veepuhastusjaama projekteerimiseks ja ehituseks,; misjaam alustas tööd 1927. aastal. Esimest järve äärde rajatud veepuhastusjaama nimetati Tallinna filterveevärgiks. Toona rajatud jaam on osaliselt töös tänaseni. [[Fail:Ülemiste veepuhastusjaam.jpg|pisi|Ülemiste veepuhastusjaam]]1971. aastal võeti Ülemiste veepuhastusjaamas kasutusele mikrofiltrid ning vaid kaheksa aastat hiljem - 1979. aastal valmis veepuhastusjaama uus hoone, mis on tänapäeval täies mahus kasutuses. 1997. aastal võeti veepuhastusjaamas kasutusele osoon, mis hakkas asendama topeltkloorimist - seni lisati veele kloori kaks korda – puhastusprotsessi (eelkloor) ja lõpus (järelkloor).
 
Ülemiste järv asub lennujaama vahetus läheduses, mistõttu on ajaloo jooksul järve maandunud mitu lennukit. 1938. aastal kukkus järve vigurlendu teinud lennuk ja samal aastal ka Poola lenduri juhitud lennumasin<ref name=":0" />. Mõlemal korral pääsesid lendurid eluga. 1966. aastal maandus järve Tallinn-Saaremaa reisilennuk ning viimati 2010. aastal tegi järvejääle hädamaandumise Poolale kuuluv postisaadetisi vedanud lennuk.
 
1980. aastal, seoses Olümpiamängudeolümpiamängude toimumisega Tallinnas, alustati pealinnas ka reovee kokku kogumist ja mehaanilist puhastamist. Mehaanilis-keemiline puhastusetapp käivitati 1984. aastal ja veidi vähem kui kümnend hiljem,ning 1993. aastal lisati puhastusprotsessile bioloogiline puhastusetapp, et vastata rahvusvahelistele nõuetele Läänemerre juhitava heitvee kvaliteedinäitajatekvaliteet osasvastaks rahvusvahelistele nõuetele<ref name=":1" />.
 
Eesti liitumisel Euroopa Liiduga (2004) ehitati reoveepuhastusjaama bioloogiline puhastusprotsess ümber denitrifikatsiooniprotsessiks, mis tõi kaasa ka vajaduse täiendadatäiustada reoveesettekäitlust ning. 2006. aastal valmisvalmisid uus reoveesette tahenduskeskus ningja täiendavad settesegu kompostimisväljakud. Kuna jaama sisenevadsisenev reostuskoormusedreostuskoormus kasvavadon aasta-aastalt kasvanud, tekkis ka vajadus ka täiendava bioloogilise puhastusetapi järele. 2010. aastal alustati biofiltri ehitusegaehitust, mis võeti käiku 2011. aasta esimeses pooles.
 
Ettevõtte eelkäija Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Valitsus asutati 1967. aastal. Aktsiaseltsiks registreeriti see 1997. aastal. [[Munitsipaalettevõte]] Tallinna Vesi erastati [[2001]]. aastal, mil Tallinna linnapea oli [[Jüri Mõis]]<ref>[http://www.postimees.ee/?id=24000 Mõis: Tallinna Vee erastamine oli minu väljapaistev saavutus]</ref>.
21. rida:
 
== Tegevusvaldkonnad ==
Tallinna Vee põhitegevus on joogivee puhastamine ja tarbijate veega varustamine ning heitvee ärajuhtimine ja puhastamine Tallinnas. Tallinna Vesi suunab Ülemiste veepuhastusjaamast veevõrku ligikaudu 60 000 m<sup>3</sup> joogivett päevas ning juhib Paljassaare reoveepuhastusjaama ja seejärel merre 120 miljonit liitrit puhastatud heitvett. Ettevõtte koosseisu kuulub ka laborite üksus, mis on alates 2001. aastast akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt. ÜksusesseÜksusse kuulub nii vee-, mikrobioloogia- kui ka heitveelabor.
 
Valdav osa – 90% - Tallinna Vee tarbijatest Tallinnas (Kesklinna, Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinna, Kristiine ja Haabersti linnaosas), Maardu linnas, Muugal, Pirita asumis ning osaliselt Harkus saavad oma joogivee Ülemiste järvest. Põhjavesi on joogiveeks ligi 10%-l tarbijatest järgnevatesjärgmistes piirkondades: Nõmme, Laagri, Merivälja, Pirita, Tiskre, Saue linn ning Tiskre küla Harku vallas.
 
AS-il Tallinna Vesi on ligi 23 000 klienti ningja 460 000 lõpptarbijat. UsaldusTarbijate usaldus kraanivee vastu on tarbijate seas aina kasvavkasvab - 2019. aastal läbiviidudtehtud uuringusuuringust ilmnes, et 90,44% Tallinna Vee tarbijatest joovadjoob kraanivett.
 
AS Tallinna Vesi on börsiettevõte ning 2005. aastast on 30% aktsiatest vabalt kaubeldavad börsil.
 
Tallinna Vee koosseisu kuulub ka selle tütarettevõte [https://watercom.eu/ OÜ Watercom], mille põhitegevusalaks on vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine ning teehoiutöödega seotud teenuste, projektijuhtimis- ja järelevalveteenuste ning survepesu- ja transporditeenustega seonduvseotu
 
== Juhtimine ==
37. rida:
Valdav osa pealinna joogiveest tuleb Ülemiste järvest ja seda puhastatakse enne tarbijateni jõudmist järve äärde rajatud veepuhastusjaamas. Järveveest kvaliteetseks joogiveeks saamise puhastusprotsess kestab ligi 15 tundi.
 
Puhastusprotsessi käigus puhastatakse vett nii mehaaniliselt kui ka keemiliselt, lisades sellele osooni ja spetsiaalset veepuhastuskemikaali koagulanti. Seejärel läbib vesi kahekihilise liivafiltri, misjärel lisatakse sellele väikeses kogusesveidi kloori ning suunatakse pumpade abil veevõrku. Pinnaveest puhastatud joogivett tuleb enne veevõrku pumpamist desinfitseerida, et säilitada vee kvaliteeti torustikus.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://tallinnavesi.ee/?op=body&id=257|pealkiri=Tallinna Vesi|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>[[Fail:Paljassaare reoveepuhastusjaam.jpg|pisi|Paljassaare reoveepuhastusjaam]]
 
Ülemiste järve kogumaht on 33 miljonit m<sup>3</sup>, ent puhastamiseks ja linlastele tarbimiseks kasutatakse sellest vaid 17 miljonit m<sup>3.</sup> Keskmiselt toodab jaam päevas 60 000 m<sup>3</sup> puhast joogivett, kuid maksimaalselt suudaks see puhastada lausa kuni 120 000 m<sup>3.</sup> Tallinlane tarbib keskmiselt 90 liitrit puhast vett ühes päevas.
44. rida:
Kogu Ülemiste järve vee suudaks Ülemiste veepuhastusjaam ära puhastada 9 kuuga. Selleks, et Ülemiste järve vesi otsa ei saaks, on loodud veehaardesüsteem, mille moodustavad jõgedele ehitatud hüdrosõlmed, veehoidlad ja neid ühendavad kanalid, mis suunavad vajadusel Ülemistele täiendavat vett.
 
Tallinna Vee veehaardesüsteemi kogupindala laiub ligikaudu 1 800 km<sup>2</sup> suurusel maa-alal ning hõlmab peamiselt Harju alamvesikonda janing Soodla, Jägala ningja Pirita jõe valgalasidvalgala.
== Reovee puhastamine ==
Tallinlaste reovesi jõuab läbi kanalisatsioonivõrgu Paljassaare reoveepuhastusjaama, kus see läbib põhjaliku puhastusprotsessi, mis koosneb mehaanilisest ja keemilis-bioloogilisest puhastusetapist. Paljassaare reoveepuhastusjaam teenindab rohkem kui 400 000 inimest. Puhastusjaama jõuab ka läbi ühisvoolse kanalisatsiooni sademevesi.