Lontmüts: erinevus redaktsioonide vahel

'''Lontmüts''' ([[Tartu murre|Tartu]] ja [[Võru murre|Võru murdes]]), ka '''kõrvik''' ([[Mulgi murre|Mulgi murdes]]), on vana tüüpi talvine meestemüts, mis sarnaneb [[läkiläki|läkiläkiga]]le lähedane.<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 156</ref>

Lontmüts oli levinud [[19. sajand Eestis|19. sajandi]]l Eestis peamiselt poekaubana. Müts oli [[ovaal|ovaalse]] mustast karvata parknahast pealae ningja nelja musta pügatud lambanahaga pealistatud kõrvaga. Vooder oli heledast karvasest lambanahast, õmbluseks kasutati kahekordset [[lina]]st niiti. Esikõrv otsmikul ja tagakõrv kuklas olid üleni mütsi külge õmmeldud, külgmisi sai vajadusel alla lasta või üles tõsta.<ref name="Etnograafia SõnaR"">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1996. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 104</ref>

''Soome müts'', mis oli [[Soome]]s üldiselt ja Eestis [[20. sajand]]il laialt levinud, oli ühtlase laia karusnahkse äärega, mis oli allakäänatav kogu pikkuses. Mitmel pool, eriti rannaaladel oli see müts kasutusel juba 19. sajandil, nimetusega ''talimüts'' ([[Saaremaa]]l ka ''lakkmüts'').<ref name="Rahvakultuuri leksikon"></ref>

Eestis varasemaltvarem kantud vanemat tüüpi mütse: