Anharmooniline võnkumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Lisatud välisviide |
||
1. rida:
[[File:Potential_approximation.png|thumb|Kaheaatomilise molekuli [[potentsiaalne energia]] funktsioonina nende aatomite omavahelisest kaugusest ([[Lennard-Jonesi potentsiaal]]). Potentsaalset energiat tähistab sinine pidevjoon ja tema miinimum näitab [[potentsiaaliauk|potentsiaaliaugu]] miinimumi väärtust ([[tasakaaluolek]]). Punante joon näitab harmooniliste võnkumise potentsiaalse energia lähendust, mis langeb tegeliku potentsiaalse energiaga kokku vaid miinimumi lähedal. Seega kehtib lähendus vaid väikeste hälvete korrals tasakaaluolekust|341x341px]]
'''Anharmooniliselt võngub''' süsteem, mille liikumisi suurema amplituudiliste võnkumiste korral ei saa kirjeldada [[harmooniline võnkumine|harmooniliste võnkumistena]]. '''Anharmoonilisus''' on süsteemi võnkumise erinevus harmoonilisest võnkumisest<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://chem.libretexts.org/Bookshelves/Physical_and_Theoretical_Chemistry_Textbook_Maps/Supplemental_Modules_(Physical_and_Theoretical_Chemistry)/Quantum_Mechanics/06._One_Dimensional_Harmonic_Oscillator/Anharmonic_Oscillator|pealkiri=Anharmonic Oscillator|väljaanne=Libretextsː Chemistry|aeg=|vaadatud=17.08.2020}}</ref> ja anharmoonilisust saab leida häiritusteooria abil. Suurema anharmoonilisuse korral kasutatakse ka teisi numbrilisi meetodeid anharmoonilisuse modelleerimiseks. Lihtsaim näide anharmoonilisest ostsillaatorist on [[matemaatiline pendel]]. Harmoonilise ostsillaatori definitsiooni järgi peavad kiirendus ja nihe olema võrdelised <math>\ddot{x} \propto x </math>. Matemaatilise pendli korral on <math>\ddot{x} \propto \sin(x) </math>.
Esimese lähendusena on anharmoonilisusest põhjustatud sageduse nihe <math>\Delta \omega=\omega-\omega_0</math> võrdeline võnkeamplituudi ruuduga <math>A</math>:
10. rida:
== Vaata ka ==
* [[Harmooniline võnkumine]]
* [[Võnkumine]]
== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Mehaanika]]
[[Kategooria:Võnkumine]]
| |||