Erinevus lehekülje "Taṇhā" redaktsioonide vahel

Lisatud 329 baiti ,  5 kuu eest
toim., täpsust.
(toim., täpsust.)
 
{{budism}}
'''''Taṇhā''''', '''janu''' ehk '''ahnus''', ka '''tahtmine''' või '''kiindumus''' (paali keeles ''tañhā'' 'janu', ; sanskritis ''tṛṣṇā'' 'janu'), ka '''iha''' või '''himu''' (sanskritis ''rāga''; paali keeles ''lobha'' tiibeti keeles ''dod chags'', ''sred pa''); (hiina keeles 渇仰 ''keyang'', 欲 ''yu'', 愛 ''ai''; jaapani keeles ''katsugō'', ''yoku'', ''ai'') on [[budism]]is kesksemaid mõisteid, mis tähistavad kõige laiemas mõttes [[inimene|inimest]] [[sansaara]]s hoidvaid tegureid.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: janu. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Janu]</ref>
 
== Mõisteid ==
 
[[Paali kaanon]]is ja teistes paalikeelsetes tekstides kasutatakse sageli sünonüüme ning ka mõiste ''taṇhā'' esineb tihti teiste mõistetega paralleelselt ja mitmesugustes tähendustes.
* ''Taṇhā'' on janunemine, tahtmine või ihalemine kõige üldisemas mõttes. [[Seadmuseratta käimapanemine|Seadmuseratta käimapanemise]] jutluses on just ''taṇhā'' see iha, mis põhjustab [[dukkha|kannatusi]]. Samuti on ''taṇhā'' [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] kaheksas lüli. Seda on kolme liiki: ''kāma-taṇhā'' (janunemine meeleliste naudingute järele), ''bhava-taṇhā'' (olemisejanu), and ''vibhava-taṇhā'' (mitteolemise janu)<ref>Selline liigitus esineb [[paali kaanon]]i järgmistes jaotustes: DN 15, DN 22, MN 44, SN 22.22, SN 22.103, SN 22.104, SN 22.105, SN 38.10, SN 39.10, SN 45.170, SN 56.11, SN 56.13 ja SN 56.14.</ref>.
 
* ''Taṇhā'' on janunemine, tahtmine või ihalemine kõige üldisemas mõttes. [[Seadmuseratta käimapanemine|Seadmuseratta käimapanemise]] jutluses on just ''taṇhā'' see iha, mis põhjustab [[dukkha|kannatusi]]. Samuti on ''taṇhā'' [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] kaheksas lüli. Seda on kolme liiki: ''kāma-taṇhā'' (eeskätt 'himu' ehk janunemine meeleliste naudingute järele), ''bhava-taṇhā'' ('olemisejanu)', andtahtmine ja iha olla) ja ''vibhava-taṇhā'' ('mitteolemise janu', tahtmine ja iha mitte olla, ennast hävitada)<ref>Selline liigitus esineb [[paali kaanon]]i järgmistes jaotustes: DN 15, DN 22, MN 44, SN 22.22, SN 22.103, SN 22.104, SN 22.105, SN 38.10, SN 39.10, SN 45.170, SN 56.11, SN 56.13 ja SN 56.14.</ref>.
* ''Rāga'' (sanskriti keeles 'värvus', paali keeles ''lobha'') on iha eelkõige meelelises mõttes (sanskriti ja paali keeles ka ''kāma'') või üks ''taṇhā'' liikidest (''kāma-taṇhā''), aga sellega mõeldakse ka soove üldiselt. See on üks [[Kolm meelemürki| meelemürk]]idest.
 
* Ka''Rāga'' (sanskriti keeles 'värvus'chanda, paali keeles ''lobha'') on iha, tahtmine või meelelinehimu erutus,eelkõige lähedanemeelelises mõttes (sanskriti ja paali keeles ka ''kāma'') või mõisteteleüks ''taṇhā'' jaliikidest (''kāma-taṇhā''.), "Iha"aga sellesellega sõnagamõeldakse väljendatultka soove üldiselt. See on esimeneüks [[ViisKolm takistustmeelemürki|viiest takistusestmeelemürk]] (''kāmacchanda'')idest.
 
* Ka ''chanda'' on iha või himu, tahtmine või meeleline erutus, lähedane mõistetele ''taṇhā'' ja ''kāma-taṇhā''. "Iha" selle sõnaga väljendatult on esimene [[Viis takistust|viiest takistusest]] (''kāmacchanda'').
 
== Seoseid ==
[[Ihade vald]] on [[budistlik kosmoloogia|budistlikus kosmoloogias]] [[kolmikilm]]a madalaim olu, mille kuus kõiga madalamat seisundit on [[kuus olemasolu valdkonda]].
 
[[Preeta]]d on näljased vaimud, kes moodustavad [[budistlik kosmoloogia|budismi kosmoloogias]] preetamaailma (''pretaloka''), mis on üks neljast õnnetust olekust [[kuus olemasolu valdkonda|kuue olemasolu valdkonna]] seas. Neid iseloomustab eelkõige iha, himukus ja ahnus.
 
Iha või ahnus koos [[dosa|vihkamise]] ja [[avidya|rumalusega]] on [[kolm meelemürki]]<ref>sanskriti keeles ''triviṣa'' või ''akuśala-mūla''; paali keeles ''akusala-mūla'', tiibeti keeles ''dug gsum''</ref>, mis takistavad teed vabanemise ja [[virgumine|virgumiseni]]. [[Olemiseratas|Olemiseratta]] keskel sümboliseerib seda iha või ahnust kukk või mõni teine lind.