Jüriöö ülestõus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Intgr (arutelu | kaastöö)
P Lisan {{toimeta}} mallidele ajad (AWB)
1. rida:
{{toimeta|kuup=aprill 2006}}
 
'''Jüriöö ülestõus''' oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl ([[23. aprill]]il) [[1343]].
5. rida:
Teadaolevalt algas ülestõus taanlaste valduses olnud alal [[Põhja-Eesti]]s, kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti [[Läänemaa|Lääne-]] ja [[Saaremaa]]d, Läänemaal on ülestõusu alguseks märgitud [[25. aprill]].
 
Eestlased rüüstasid [[Padise klooster|Padise kloostri]] ja tapsid seal 28 [[munk|munka]]a, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid endile neli juhti, keda nad kutsusid [[kuningas|kuningateks]]. Ülestõusu asus peagi maha suruma Liivi ordu, mis parajasti sõdis Pihkva vürstiriigiga. Orduväed toodi kiiresti idast ära Kesk-Eestisse.
 
Neli kuningat läksid [[4. mai]]l [[Paide]]sse läbirääkimistele ordumeister [[Burchard von Dreileben]]iga, kus nad rüütlite poolt mõõkadega tükkideks raiuti.
11. rida:
[[11. mai]]l toimusid [[Kimmole lahing|Kimmole]] ja [[Kanavere lahing]]ud, võitlused eestlaste tõkestusvägede ja Tallinnale appi tulnud orduväe vahel.
 
Talupoegade vägi piiras [[Harjumaa]]l [[Tallinn]]a ning Läänemaal [[piiskop]]i residentsi [[Haapsalu]]t. Lisaks pöördusid eestlased teisel pool [[Soome laht]]e võimul olnud [[Rootsi]] maapealike, [[Turu]] ja [[Viiburi]] [[foogt]]i poole palvega neile võitluses appi tulla ning saidki Soomest lubaduse abiväge saata. Abivägi jäi aga hiljaks ja Tallinna piiranud eestlaste vägi sai [[14. mai]]l [[Sõjamäe lahing|Sõjamäe lahingus]]us orduväelt lüüa.
 
[[18. mai]]l saabus Viiburi foogt Tallinnasse eestlastele appi, ent eestlaste kaotusest teada saanuna pöördus Soome tagasi.