Lontmüts: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Lontmüts''' (Tartu ja Võru murdes), ka '''kõrvik''' (Mulgi murdes), on vana tüüpi talvine meestemüts, läkiläkile l...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 16. august 2020, kell 19:45
Lontmüts (Tartu ja Võru murdes), ka kõrvik (Mulgi murdes), on vana tüüpi talvine meestemüts, läkiläkile lähedane.[1]
Lontmüts oli levinud 19. sajandil Eestis peamiselt poekaubana. Müts oli ovaalse mustast karvata parknahast pealae ning nelja musta pügatud lambanahaga pealistatud kõrvaga. Vooder oli heledast karvasest lambanahast, õmbluseks kasutati kahekordset linast niiti. Esikõrv otsmikul ja tagakõrv kuklas olid üleni mütsi külge õmmeldud, külgmisi sai vajadusel alla lasta või üles tõsta.[2]
Soome müts, mis oli Soomes üldiselt ja Eestis 20. sajandil laialt levinud, oli ühtlase laia karusnahkse äärega, mis oli allakäänatav kogu pikkuses. Mitmel pool, eriti rannaaladel oli see müts kasutusel juba 19. sajandil, nimetusega talimüts (Saaremaal ka lakkmüts).[1]
Vaata ka
|
Eestis varasemalt kantud vanemat tüüpi mütse: |
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 156
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 104
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 121