|
==Parasitismi liigid==
* [[Ektoparasitism]]: – parasiit elab peremeesorganismi pinnal või läheduses. Ektoparasiitideks liigitatakse ka [[loom]]ade [[seedetrakt]]is elavad organismid. Tüüpilisteks ektoparasiitideks on näiteks soojavereliste loomade verd imevad [[putukad]].
* [[Endoparasitism]]: – parasiit elab peremeesorganismi [[kude]]des või [[rakk]]udes. Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud [[bakter]]id ja [[viirus]]ed.
* [[Fakultatiivne parasitism]]: – parasiit on võimeline elama ja paljunema ka ilma peremeesorganismita.
* [[Obligatoorne parasitism]]: – parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Enamasti on sel puhul tegemist parasiitse eluvormiga, mis on täielikult [[kohastumine|kohastunud]] peremeesorganismiga. Tuntuimad näited on mitmesugused [[soolenugilised]] ([[laiuss]], [[paeluss]], [[solkmed]] jmt).
* [[Ajutine parasitism]] esineb vaid organismi(de) elu teatud perioodidel või teatud elutsüklitel.
* [[Alaline parasitism|Alalise parasitismi]] puhul elavad organismid kogu elu koos.
* [[Nekrotroofne parasitism]]: – parasiit ('''[[parasitoid]]''') põhjustab oma elutegevusega peremeesorganismi [[surm]]a, olles enamasti võimeline iseseisvalt edasi elama.
* [[Biotroofne parasitism]] ei põhjusta peremehe surma; peremehe surma korral pole parasiit võimeline enam iseseisvalt edasi elama.
* [[Sotsiaalne parasitism]] hõlmab mitmesuguseid organismidevahelisi suhteid:
** [[Kleptoparasitismi]] puhul üks organism "varastab" või "röövib" teis(t)e organismi(de) poolt püütud või ettevalmistatud toitu, isendeid, mune vm. Kleptoparasitismi üheks liigiks on [[pesaparasitism]], mida esineb [[lind]]udel. Paljud [[käolised]] munevad salaja oma munad teiste lindude pesadesse ja lasevad need seal välja haududa ning pojad üles kasvatada. Mitmete ühiseluliste [[kiletiivalised|kiletiivaliste]] [[liik (bioloogia)|liigid]] "varastavad" või "röövivad" teiste liikide pesadest tööisendeid ning rakendavad need "tööle" oma pesades.
** [[Petuparasitism]]i puhul on parasiidi omadused sarnased peremeesorganismi elutegevuseks või paljunemiseks vajalike organismide omadustega, kuid petuparasiit neid peremehe vajadusi ei rahulda. Nii näiteks on mõned putukad ja linnud võimelised korjama taimede õitelt nektarit ilma neid tolmeldamata. Mõned [[klorofüll]]i kaotanud taimed (mükoheterotroofid) moodustavad teiste taimede juurtel sarnaselt [[seened|seentega]] [[mükoriisa]]-<nowiki/>taolise moodustise.
==Vaata ka==
| 