1948. aasta taliolümpiamängud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
3. rida:
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu [[1940]]. ja [[1944]]. aastal taliolümpiamänge ei peetud. [[1936]]. aastal anti 1940. aasta talimängude korraldamise õigus [[Sapporo]]le, mis [[1938]]. aasta suvel siiski loobus [[Jaapani-Hiina sõda|Jaapani-Hiina sõja]] pärast (samal ajal oli ka suvemängude korraldaja [[Tokio]]).
[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK]]-i 38. istungil [[London]]is [[1939]]. aastal valiti taliolümpialinnaks hoopis uuesti [[Garmisch-Partenkirchen]] (läbiviimine [[2. veebruar]] – [[11. veebruar]] [[1940]]). Samal istungil sai [[1944]]. aasta talimängude korraldajaks [[Cortina d'Ampezzo]] ([[Itaalia]]). Teised kandideerinud linnad olid [[
Pärast sõda (1945. aasta augustis) kogunenud ROK võttis vastu põhimõttelise otsuse olümpiamängude jätkamiseks ja kinnitas samas [[1948]]. aasta taliolümpialinnaks Sankt Moritzi, millest sai esimene linn, kus talimänge korraldati teist korda. Kinnitav otsus tehti ROK-i 39. korralisel istungil [[Lausanne]]'is [[1946]]. aastal.
28. rida:
[[Olümpiamängud]] avas Šveitsi president [[Enrico Celio]].
[[Olümpiatuli|Olümpiatule]]
[[Olümpiamargid]]: Šveitsi postiamet andis välja neljamargilise taliolümpiaseeria. Kahel margil oli kujutatud sümboleid koos olümpiarõngastega (esmakordselt talispordi sümbolina lumehelves), teistel markidel šveitslaste populaarsemad spordialad kiirlaskumine ja jäähoki (esimene mark maailmas, mis oli pühendatud hokile).
| |||