Kolga mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
28. rida:
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, pärast [[Harku kapitulatsioon]]i, immiteeriti mõis keiser [[Peeter I]] käsul (vürst [[Aleksandr Menšikov]]i kiri [[Eestimaa maanõunik|maanõunik]]ele 25.10.1714) [[Poltava lahing]]us vangi langenud ja Vene sõjaväega liitunud krahv [[Gustav Otto Douglas]]e (1687–1771), hilisema Kolga pandihärra käsutusse, kes oli krahv Stenbocki tütrepoeg (Krahv Douglase ema [[Beata Margareta Stenbock]] oli Gustav Otto Stenbocki ja Christina Catharina De la Gardie tütar).
[[1723]]. redutseeriti mõis Stenbocki pärijaile ja 16. veebruari [[1724]] [[Peeter I]] privilegiga kuulutati mõis Stenbockide pärusomandiks. Selle järgi sai mõisad oma valdusse Rootsi väepealiku krahv [[Magnus Stenbock]]i (1664–1717) poeg [[Bengt Ludwig Stenbock]] (1694–1737). Temalt läks vennale [[Fredrik Magnus Stenbock]]ile (1696–1745), kes oli [[1722]]. aastast abielus [[Hiiumaa]] suurmaaomaniku krahvinna [[Ebba Margaretha De la Gardie]]ga (1704–1776). Nemad pärandasid mõisa oma vanimale pojale maanõunik, tõeline riiginõunik [[Karl Magnus Stenbock]]ile (1725–1798), et aga tema vanim poeg [[Magnus Joachim Stenbock]] uppus 1784. aastal sai uueks mõisaomanikuks pojapoeg [[Georg Gustav Magnus Stenbock|Magnus]] (1780–1816). Tema poeg [[Magnus Christoph Ludwig Stenbock|Ludwig]] (1812–1849), seejärel tema venna krahv [[Johann Dietrich Stenbock|Diedrich (Johan Didrik) Stenbock]]i (1781–1822) poeg krahv [[Karl Magnus Reinhold Stenbock|Magnus "Apa" Stenbock]] (04.02.1804
[[1885]]. aastal surnud mõisniku [[fideikomiss]]ijärgseks pärijaks oli vanima poja [[Erik Friedrich Diedrich Magnus Stenbock|Erich]]i (1834–1861) luuletajast poeg krahv [[Eric Stenbock]] (1860–1895), kelle nimele kinnistati mõis [[29. märts]]il [[1888]]. Tema surma järel päris [[Kolga fideikomiss]]i (Kõnnu, Kolga, Loo ja Kiiu mõisad) kuulunud Kolga mõisa pärimisõiguse järgi, krahv "Apa" Stenbocki vanuselt järgmine elusolev poeg, riiginõunik [[Michael Emil Pontus Stenbock|Michael Stenbock]] (1837 Narva – 1910 Tartu).
| |||