Eesti Kultuurkapitali aastapreemia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
4. rida:
Aastapreemiaid antakse välja alates 1995. aastast.<ref name=":0" />
 
Sihtkapitalid esitavad Eesti Kultuurkapitali aastapreemiale oma kandidaadid ning Eesti Kultuurkapitali nõukogu valib välja ühe laureaadi igas valdkonnas: [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemia|arhitektuuri]], [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti preemia|audiovisuaalse kunsti]], [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia|helikunsti]], [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia|kehakultuuri ja spordi]], [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia|kirjanduse]], [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti preemia|kujutava ja rakenduskunsti]], [[Eesti Kultuurkapitali näitekunstipreemia|näitekunsti]] ning [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuripreemiarahvakultuuri aastapreemia|rahvakultuuri]] valdkonnas.<ref name=":0" />
 
Preemiasumma suurused kinnitab Eesti Kultuurkapitali nõukogu igal aastal eraldi. Koos rahalise preemiaga antakse laureaadile preemia tunnusmärk. Alates 2013. aastast on selleks messingust kera ("Jonnakas", mille autorid on [[Risto Tali]] ja [[Rait Siska]]). Kera on valmistatud trugimise meetodil, kaetud poleeriga ning raskuseks tinavalu. Kerale on söövitatud Eesti Kultuurkapitali logo elemendid ning graveeritud valdkonna või sihtkapitali nimetus, laureaadi nimi ja aastaarv. Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate ja sihtkapitalide elutööpreemiate laureaadid saavad kuldse poleeriga 200 mm diameetriga kera.<ref name=":0" />