Redaktsioon: 14. august 2020, kell 09:22 redigeeri Lulu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 13 269 muudatust →‎Õnnetud olekud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. august 2020, kell 12:42 redigeeri eemalda Lulu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 13 269 muudatust P →‎Kolm olu Uuem muudatus →
20. rida: Kolm olu ehk kolmikilm on kolmekümne ühe seisundi ehk olekuga esindatud järgmiselt:<ref>Fischer-Schreiber, Ingrid, Franz-Karl Ehrhard, Michael S. Diener and Michael H. Kohn (trans.) (1991). The Shambhala Dictionary of Buddhism and Zen. Boston: Shambhala Publications. ISBN 0-87773-520-4.</ref> * '''Vormideta olu''' ~~(paali keeles ''Áruppa-niddesa'', sanskriti keeles ''ārūpadhātu'')~~ nelja seisundi ehk olekuga, mis vastavad neljale vormitule ehk kehatule [[jhāna]]le. * '''Vormidega olu''' ~~(paali keeles ''ruppa-niddesa'', sanskriti keeles ''rūpadhātu'')~~ kuueteistkümne seisundi ehk olekuga. * '''Ihade olu''' ~~(paali keeles ''kamaloka'', sanskriti keeles ''kāmadhātu'')~~ üheteistkümne seisundi ehk olekuga. === Vormideta olu === (paali keeles ''arūpāvacara'' või ''arūpa-loka'', sanskriti keeles ''ārūpadhātu'') ::'''31. Ei tajumise ega mittetajumise olek''' (paali keeles ''n’evasaññā n’āsaññāyatana''); vastab neljandale kehatule [[jhāna]]le. ::'''30. Mitte-millegi olek''' (''ākiñcaññāyatana''); vastab kolmandale kehatule [[jhāna]]le. ::'''29. Lõputu teadvuse olek''' (''viññāṇañcāyatana''); vastab teisele kehatule [[jhāna]]le. ::'''28. Lõputu ruumi olek''' (''ākāsānañvāyatana''); vastab esimesele kehatule [[jhāna]]le. === Vormidega olu === (paali keeles ''rūpāvacara'' või ''rūpaloka'', sanskriti keeles ''rūpadhātu'') ==== Puhta maa olekud ==== 40. rida ⟶ 42. rida: Puhtal maal on viis [[mittenaasja]]te (''anāgāmī'') olekut, milles viibivad jumalad ja inimesed, mh [[Brahma Sahampati]]<ref>Ayacana Sutta</ref>: ::'''27. Kõrgeim olek''' (paali keeles ''Akanittha'', sanskriti keeles ''Akaniṣṭa''); ::'''26. Täiusliku vaate olek''' (''Sudassi'', ''Sudarśana''); ::'''25. Täiusliku vormi olek''' (''Sudassa'', ''Sudṛśa''); ::'''24. Muretu olek''' (''Atappa'', ''Atapa''); ::'''23. Püsiv olek''' (''Aviha'', ''Avṛha'').<ref>Buswell Jr., Robert E.; Lopez Jr., Donald S. The Princeton Dictionary of Buddhism. p. 1075.</ref> ==== ''Bṛhatphala'' olekud ==== on kaks olekut, mis vastavad neljandale kehalisele [[jhāna]]le ja mida iseloomustab [[võrdne suhtumine]] (''upekkhā''): ::'''22. Teadvusetu olek''' (''Asaññasatta''); ::'''21. Viljakas olek''' (''Vehapphala'').<ref>Jhana Sutta (AN 4.123)</ref> ==== ''Śubhakṛtsna'' olekud ==== on kolm olekut, mis vastavad kolmandale kehalisele [[jhāna]]le, mida iseloomustab ülim [[Piti\|õndsus]] (''pīti'') ja millesse võib väga kauaks jääda.<ref>Anthony Markwell. Truly Understanding the Teachings of the Buddha. A comprehensive guide to insight meditation. 2019, revised ed., p. 260 – 262.[https://secureservercdn.net/198.71.233.254/6db.146.myftpupload.com/wp-content/uploads/2019/04/TrulyUnderstandingtheTeachingsoftheBuddha.pdf]</ref> ::'''20. Särava hiilguse olek''' (''subhakinna''); ::'''19. Piiritu hiilguse olek''' (''appamanasubha''); ::'''18. Piiritletud hiilguse olek''' (''parittasubha''). ==== ''Ābhāsvara'' olekud ==== on kolm olekut, mis vastavad teisele kehalisele [[jhāna]]le ja mida iseloomustab [[Sukha\|rõõm]] (''sukha''): ::'''17. Voogava kiirguse olek''' (''abhassara''); ::'''16. Piiritu kiirguse olek''' (''appamanabha''); ::'''15. Piiritletud kiirguse olek''' (''parittabha''). ==== Brahma olekud ==== ehk [[brahmaloka]] kitsamas mõttes. Nendes olekutes tuntakse ennast loojana, valitsejana, jumalana. Tavaliselt laskutakse nendesse olekutesse ''Ābhāsvara'' olekutest.<ref>Brahmajāla Sutta</ref> Need kolm olekut vastavad esimesele kehalisele [[jhāna]]le ja neid iseloomustab [[meelerahu]] (''samatha'')<ref>Subha Sutta</ref>: ::'''14. Suure brahma olek''' (''Maha brahma'');<ref>''Kevaddha Sutta''</ref> ::'''13. Brahma asemiku olek''' (''brahma-purohita''); ::'''12. Brahma saatja olek''' (''brahma-parisajja''). === [[Ihade olu]] === (paali keeles ''~~kamaloka~~kāmāvacara'' või ''kāma-loka'', sanskriti keeles ''kāmadhātu'') on olu, kus valitsevad vajadused, [[Taṇhā\|iha]]d, tahtmised ja soovid.<ref>Saleyyaka Sutta, Dana Sutta</ref> Ihade olu kuus kõrgemat seisundit on [[deeva]]de ehk jumaluste seisundid (''devaloka''). Ihade olu viis madalamat seisundit koos ''devaloka''ga on [[kuus olemasolu valdkonda]]. Ihade olus viibitakse ka unenägudes. Madalamad ja õnnetud olekud on vastavuses samasuguste seisunditega tavateadvuses. Kokku on ihade olus üksteist seisundit ehk olekut, mis kolme ossa jagatuna moodustavad kõrgemad, madalamad ning õnnetud olekud:

Budistlik kosmoloogia: erinevus redaktsioonide vahel