Rannaõigus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
 
1. rida:
{{See artikkel| on ajaloolisest mõistest; nüüdisaja mõiste kohta vaata [[Rannaõigus (õigusteadus)]] ja [[Kallasrada]] }}
 
'''Rannaõigus''' on ajalooliselt olnud [[Randlane|rannaelanike]] [[tava]], võtta enda valdusse merehätta sattunud [[laev]]u ja nende lasti[[last]]i või [[Haakrik|randa uhutud esemeid]]<ref name="EE"/>.
 
Tava esines nt [[keskaeg|keskajal]] [[Läänemeri|Läänemere]]-äärsetes piirkondades<ref name="EE"/> kuni ristiusustamiseni, mille järel kiriku- ja riigivõimud selle vastu võitlema asusid. [[1211]]. aastal määras [[Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albert]], et laevnikud säilitavad [[omandiõigus]]e oma avariist päästetud varandusele, hilisemad piiskopid ja [[Liivi ordumeistrite loend|ordumeistrid]] uuendasid rannaõiguse keeldu korduvalt. [[1254]]. aastal tühistas [[Willem II (Hollandi krahv)|kuningas Wilhelm]] [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa]]l rannaõiguse paganliku tavana. [[16. sajand|16.]]–[[18. sajand]]il tavast loobuti ja see kuulutati suureks [[Kuritegu|kuriteoks]]<ref name="EE"/>.