Rinda piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
55. rida:
[[1769]], kui Rindasse ehitati suurt saekaatrit, siis linnust enam ei eksisteerinud<ref>https://books.google.de/books?id=Hds05XKq89EC&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Sitzungsberichte der Kurländische Gesellschaft für Literatur und Kunst., ettekanne J. Döring: Amt und Stiftsburg Angermünde, trükitud J.F. Steffenhagen und Sohn, Mitau (Jelgava) 1877, lk. 65</ref>.
[[1810]]. aastal, kui hilisem veskivalvur Uldrik Reisenberg Rindasse tuli, olid varemed veel küllaltki kõrgena säilinud. Alles oli ka linnuse loodenurk, mis hiljem suure tükina maha varises ja linnuse kõrval lebas. Maha varises ta seetõttu, et linnuseseintest murti
Ovīšu (''Lyserort''i, [[1870]], 29. juulil külastas Rinda linnusekohta Kuramaa Kirjanduse- ja Kunstiühingu tegevjuht J. Döring oma arheoloogilise ja ajaloolise uurimisretke käigus. Ta kirjutab, "et kuigi linnus ise oli väikeste mõõtmetega, siis suureks üllatuseks oli sellest veel palju üsna palju säilinud, nii, et linnuse põhiplaani - piklik ristkülikukujuline nelinurk - suhteliselt hõlpsasti kindlaks teha sai..., ...teadete järgi pidi siin asetsema vormitu varemeteväli"<ref>https://books.google.de/books?id=Hds05XKq89EC&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Sitzungsberichte der Kurländische Gesellschaft für Literatur und Kunst., ettekanne J. Döring: Amt und Stiftsburg Angermünde, trükitud J.F. Steffenhagen und Sohn, Mitau (Jelgava) 1877, lk. 62, 63</ref>.
| |||