Juudamaa (Rooma provints): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=2001:7D0:842C:4F80:F1A8:1F49:2D81:FE6C|aasta=2019|kuu=august}}{{Viitamata|kuu=august|aasta=2019}}
[[File:
[[Pilt:First century Iudaea province.gif|thumb|Juudamaa provints I sajandil]]
[[Rooma provints]] '''Juudamaa''' ([[heebrea keel]]es ''יהודה'', <small>standard</small> ''Yehuda''; <small>tiberiase</small> ''Yehûḏāh''; [[kreeka keel]]es ''Ἰουδαία'' ''Ioudaia'', [[ladina keel]]es ''Iūdaea'') oli aastal [[6 pKr]] rajatud haldusüksus. Mõnikord kasutatakse selle kohta ladinakeelset terminit '''Iudæa''' või '''Iudaea''', et eristada seda [[Juudamaa]] geograafilisest piirkonnast, mis hõlmas Juudamaa, [[Samaaria]] ja [[Edom|Idumea]] piirkondi ning ulatus varasema [[Hasmoneide dünastia|Hasmoneide]] ja [[Herodes]]e Juudamaa kuningriigi aladele. See sai nime [[Arhelaos]]e [[Herodese tetrarhia|Juudamaa tetrarhia]] järgi, kuid Rooma provintsi kuulus palju suurem territoorium. Nimi ''Juudamaa'' tulenes [[Juuda kuningriik|Juuda kuningriigi]] nimest.
22. rida:
Ehkki Rooma riigikassa seisukohalt ei evinud uus provints maksukogumises suurt tähtsust, oli selle asukoht strateegiliselt oluline: see kontrollis [[Egiptus (Rooma provints)|Egiptusse]] − see oli impeeriumi peamine viljaait − viivaid maa- ja rannikuteid ning see oli puhvriks [[Partia]] impeeriumi rünnakute vastu.
===Prefektid (6−41
[[File:0657 - Museo archeologico di Milano - Calco iscrizione di Pilato da Cesarea, sec. I d.C. - Foto Giovanni Dall'Orto, 12-Mar-2012.jpg|pisi|150px|left|Caesarea Maritimast leitud [[Pilatuse kivi]]. Sellel kahjustatud raidkirjal mainitakse, et Pilatus oli Juudamaa prefekt (''[prae]ectus Iuda[ea]e)'']]
Aastatel 6−41
Keiser Augustuse ajal määrati Juudamaa prefektid ametisse lühikeseks ajaks: kolmeks või neljaks aastaks. Pärast [[Tiberius]]e trooniletulekut nimetati nad valitsema pikemaks perioodiks. Keiser lähtus kaalutlusest, et nii röövivad nad rahvast vähem.<ref>Niswonger, Richard L. New Testament History. Grand Rapids: Zondervan Publishing House, 1992, lk 132-133.</ref> Järgmised prefektid valitsesid kummatigi lühemat aega.
32. rida:
Sel perioodil säilitasid provintsis elavad juudid teatud määral iseseisvuse. Kuni umbes aastani 28 pKr võisid nad kohut mõista oma seaduste alusel, sealhulgas langetada surmaotsuseid.
[[File:Coponius atzmon.jpg|pisi|250px|Juudamaa esimese prefekti Coponiuse münt]]
====Coponius (6−9)====
Aastal 6 pKr ametisse nimetatud Coponiuse ajal toimus provintsis galilealase Juudase ülestõus. Samuti korraldas tema ajal Juudamaal [[Quiriniuse rahvaloendus|rahvaloenduse]] Süüria legaat [[Publius Sulpicius Quirinius]], mis päädis rahutustega. Aastal 9 pKr kutsuti Coponius tagasi Rooma.
40. rida:
====Valerius Gratus (15−26)====
[[File:Coin-of-Pilate.jpg|pisi|left|Pilatuse münt umbes aastast 29]]
====Pontius Pilatus (26−36)====
Pilatuse ametiaega ilmestasid vastuolud juutidega. [[Flavius Josephus|Josephus]]e teatel olid tema suhted oma alamatega algusest peale pingelised. Nimelt saatis ta öösel Jeruusalemma talvekorterisse Rooma sõjasalga, kes kandsid keisri kujuga standarte. See kutsus esile suure meelepaha ja juudid saatsid Caesareasse saatkonna, et protesteerida ja nõuda kujude eemaldamist. Pilatus püüdis neid heidutada ja ähvardas koguni tappa, kuid lõpus andis nende palvele siiski järele.<ref>Flavius Josephus. Antiquities of the Jews, XVIII, iii, 1 [https://archive.org/details/completeworksofj03jose/page/92/mode/2up].</ref>
====Marcellus (36−37)====
===Autonoomia Herodes Agrippa ajal (41−44 pKr)===▼
Pärast Pilatuse tagasikutsumist sai lühikeseks ajaks provintsi valitsejaks Süüria legaadi Vitelliuse sõber Marcellus. On arvatud, et ta ei olnud tegelikult prefekt, vaid Vitelliusele alluv ametnik. Tema tegevuse kohta teated puuduvad.<ref>Jewish Encyclopedia. 1906.</ref>
====Marullus (37−41)====
Viimase prefekti ametiaeg oli rahutu. Selle kutsus esile keiser [[Caligula]] otsus püstitada Jeruusalemma templisse tohutu kuju, mis kujutas keisrit [[Jupiter]]iks kehastununa. Juutide jaoks oli see vastuvõetamatu. Kuju valmistati Siidonis ja Galilea piiri ääres oli lahinguvalmis kaks leegioni, et keisri otsust jõustada. Konflikti aitas ära hoida [[Herodes Agrippa I]] sekkumine. Peagi mõrvati keiser. Marcellus kriisiga seotud ei olnud, olulisemad otsused langetas Süüria legaat [[Publius Petronius]].
Ajavahemikus 41-44 pKr taastas Juudamaa nimelise autonoomia, kui [[Herodes Agrippa I|Agrippa I]] tehti keiser [[Claudius]]e poolt juutide kuningaks, taastades sellega teatud mõttes Herodese dünastia, ehkki pole mingeid viiteid sellele, et Juudamaa lakkas olemast Rooma provints lihtsalt seetõttu, et prefekti enam ei olnud. Claudius otsustas rahu hoidmiseks lubada kogu keisririigis ülendada [[prokuraator]]id, kes olid keisri isiklikud esindajad, kes olid sageli provintside maksu- ja rahandusministriteks, täieliku riigivõimuga valitsevateks magistraatideks. Ta ülendas Juudamaa prokuraatori, kellele ta usaldas keiserliku valitseja staatuse, sest keiserlik Süüria legaat ei olnud juutidele sümpaatne.
===Prokuraatorid (44−66
[[Pilt:Trekking the Old Roman Road.jpg|thumb|Vana-Rooma tee Juudamaal (Iisraeli piirkondliku kiirtee 375 kõrval)]]▼
Pärast Agrippa I surma aastal 44 pKr läks provints tagasi Rooma otsese kontrolli alla, liidendades Agrippa isiklikud territooriumid Galilea ja Peraia, rea prokuraatorite alluvuses. Sellegipoolest määrati Agrippa I poeg [[Agrippa II]] aastal 48 juutide kuningaks. Ta oli seitsmes ja viimane [[Herodese dünastia]]st.
===Legaadid (70−135
[[Pilt:Roman Empire 125.png|thumb|Rooma keisririik [[Hadrianus]]e ajal (valitses 117–138 pKr), Rooma Juudamaa provints Lääne-Aasias. Alates aastast 125 paiknes siin Caesari asutatud eliitleegion ''Legio X Fretensis'']]
Aastatel 70 pKr kuni 135 pKr nõudis Juudamaa mässulisus valitsevat Rooma [[legaat]]i, kes oli võimeline juhtima leegioneid. Kuna Agrippa II säilitas lojaalsuse keisririigile, säilis kuningriik kuni tema surmani, kas aastal 93/94 või 100, kui ala läks täielikult jagamatult tagasi [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] kontrolli alla.
61. rida ⟶ 69. rida:
* 132–135 pKr – [[Bar Kohba ülestõus]] [[sünedrion]]i liikme [[Simon ben Kosevah]]i juhtimisel; Pärast Bar Kohba ülestõusu mahasurumist muutis keiser [[Hadrianus]] provintsi nimeks [[Süüria-Palestiina]] ja purustatud [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] asemele ehitatud uue linna nimega ''[[Aelia Capitolina]]'' ja kuhu oli juutidel elamaasumine keelatud. [[Hayim Hillel Ben-Sasson]] väitel tehti seda, et kustutada juudi rahva ajaloolised sidemed piirkonnaga. Kuid see ei takistanud juute osutamast seda maad oma kirjutistes kui kas "Yehudah" (heebrea: יהודה) või "Iisraeli maa" (heebrea: ארץ ישראל). Rooma ajaloolase [[Cassius Dio]] andmetel hukkus ülestõusu mahasurumisel ja sellele järgnenud repressioonide käigus ligi 580 000 juuti, mis oli ligi pool või isegi kuni kaks kolmandikku toona elanud Juudamaa elanikkonnast.
==Vaata ka==
▲[[Pilt:Trekking the Old Roman Road.jpg|thumb|Vana-Rooma tee Juudamaal (Iisraeli piirkondliku kiirtee 375 kõrval)]]
*[[Süüria-Palestiina (Rooma provints)|Süüria-Palestiina]]
*[[Palaestina Prima]]
*[[Palaestina Secunda]]
*[[Palaestina Tertia]]
==Viited==
| |||