Rinda piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
29. rida:
[[1581]] kirjeldati Rindat, kui ''Heuszlein''-i, st väikelinnust.
[[1700]]-[[1721]] toimunud Põhjasõja ajal lõhuli linnust kõvasti rootsi sõdurite poolt. Sealjuures toimunud linnuse lähedal ka lahing rootslaste ja poolakate vahel, mille esimesed võitnud<ref>https://books.google.de/books?id=Hds05XKq89EC&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Sitzungsberichte der Kurländische Gesellschaft für Literatur und Kunst., ettekanne J. Döring: Amt und Stiftsburg Angermünde, trükitud J.F. Steffenhagen und Sohn, Mitau (Jelgava) 1877, lk. 65; samuti Wöchentliche Unterhaltungen VI, U. von Schlippenbach, lk. 427</ref>
[[1710]], suure katku ajal oli linnus veel elamiskõlbulik ja kasutuses, nagu ilmneb ühe [[1800]] surnud talupoja esiisade jutustuse järgi<ref>https://books.google.de/books?id=Hds05XKq89EC&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Sitzungsberichte der Kurländische Gesellschaft für Literatur und Kunst., ettekanne J. Döring: Amt und Stiftsburg Angermünde (arhivaar Woldemari kindlad kirjalikud allikad), trükitud J.F. Steffenhagen und Sohn, Mitau (Jelgava) 1877, lk. 66</ref>.
[[1720]].-[[1730]]. aastatel jäeti linnus maha ja see hakkas lagunema<ref>https://books.google.de/books?id=Hds05XKq89EC&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Sitzungsberichte der Kurländische Gesellschaft für Literatur und Kunst., ettekanne J. Döring: Amt und Stiftsburg Angermünde, trükitud J.F. Steffenhagen und Sohn, Mitau (Jelgava) 1877, lk. 66</ref>.
[[1769]], kui Rindasse ehitati suurt saekaatrit, siis linnust enam ei eksisteerinud<ref>https://books.google.de/books?id=Hds05XKq89EC&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Sitzungsberichte der Kurländische Gesellschaft für Literatur und Kunst., ettekanne J. Döring: Amt und Stiftsburg Angermünde, trükitud J.F. Steffenhagen und Sohn, Mitau (Jelgava) 1877, lk. 65</ref>.
[[1810]]. aastal, kui härra Hugenberger Rinda kirikusse pastoriks tuli, olid varemed veel küllaltki kõrgena säilinud. Alles oli ka linnuse loodenurk, mis hiljem suure tükina maha varises ja linnuse kõrval lebas. Maha varises ta seetõttu, et linnuseseintest murti hiljem välja suuri graniitkive ''Lyserort''i (Owischken) majaka vundamendi ehituseks lähikonda Läänemere äärde<ref>https://books.google.de/books?id=Hds05XKq89EC&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Sitzungsberichte der Kurländische Gesellschaft für Literatur und Kunst., ettekanne J. Döring: Amt und Stiftsburg Angermünde, trükitud J.F. Steffenhagen und Sohn, Mitau (Jelgava) 1877, lk. 64</ref>.
[[1870]], 29. juulil külastas Rinda linnusekohta Kuramaa Kirjanduse- ja Kunstiühingu tegevjuht J. Döring oma arheoloogilise ja ajaloolise uurimisretke käigus. Ta kirjutab, "et kuigi linnus ise oli väikeste mõõtmetega, siis suureks üllatuseks oli sellest veel palju üsna palju säilinud, nii, et linnuse põhiplaani - piklik ristkülikukujuline nelinurk - suhteliselt hõlpsasti kindlaks teha sai..., ...teadete järgi pidi siin asetsema vormitu varemeteväli"<ref>https://books.google.de/books?id=Hds05XKq89EC&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Sitzungsberichte der Kurländische Gesellschaft für Literatur und Kunst., ettekanne J. Döring: Amt und Stiftsburg Angermünde, trükitud J.F. Steffenhagen und Sohn, Mitau (Jelgava) 1877, lk. 62, 63</ref>.
==Ehitus==
| |||