Paulus: erinevus redaktsioonide vahel

Pauluse kirjas galaatlastele jutustab Paulus, et suundus pealepärast pöördmist esmalt [[Araabia|Araabiasse]] (Gl 1:17). Pole teada, miks ta sinna läks või mida ta seal tegi, kuid arvatakse, et Paulus tegeles juba Araabias olles misjonitööga<ref name=":23">Hagner, lk 421.</ref>. Hiljem läks ta tagasi Damaskusesse ning kolme aasta pärast läks Paulus 15 päevaks [[Peetrus|Peetruse]] juurde, nähes teistest apostlitest vaid [[Jeesus|Jeesuse]] venda [[Jaakobus (Jeesuse vend)|Jaakobust]] (Gl 1:17-19). Seejärel läks Paulus edasi [[Süüria|Süüriasse]] ja [[Kiliikia|Kiliikiasse]] (Gl 1:21).

Apostlite tegude raamatu järgi sai Antiookia kirik [[Püha Vaim|Pühalt Vaimult]] juhised, et Saulus ja Barnabas peavad kuulutama (Ap 13:2) (umbes aastal 47), misjärel alustasid nad umbes aastapikkust misjonireisi,<ref name=":23" /> mille vältel reisiti koos Johannes Markusega Antiookiast Sitsiiliasse, sealt edasi Väike-Aasia linnadesse. [[Perga|Pergas]] lahkus Johannes Markus, Paulus liikus Barnabasega edasi [[Pisidian|Pisidiani]], Antiookiasse, [[Ikonion|Ikonioni]], [[Lüstra|Lüstrasse]] ja [[Derbe|Derbesse]].<ref name=":22" /> Antiookias ja Ikonionis kiusasid juudid Paulust taga, Lüstras ta peaaegu tapeti, sest rahvas ässitati tema vastu üles<ref name=":23" />. Ka Pauluse teises kirjas korintlastele mainib Paulus, et teda visati Lüstras kividega<ref name=":22" />(2Kor 11:25). Lõpuks taaskülastatikülastati juba läbi käidud kohti uuesti, et uusi inimesi pöörata ning teekond lõppes Antiookias, millest oli saanud Pauluse kodukirik<ref name=":23" />.

Umbes 49. aastal, pärast Jeruusalemma konsiili algas Apostlite tegude raamatu järgi Pauluse teine misjonireis, sest ta muretses kirikute käekäigu pärast. Barnabase ja Pauluse vahel tekkis tüli, kas võtta Johannes Markust kaasa või mitte, ning Barnabase asemel ühines Paulusega [[Siilas]].<ref name=":23" /> Tõenäoliselt oli tegelikuks tüli põhjuseks lahknev arvamus ümberlõikamise osas: Barnabas võis olla Jeruusalemma juutide poolel ning seetõttu mindi Paulusega lahku<ref name=":24" />. Apostlite tegude raamatu järgi külastati [[Süüria]] ja [[Sitsiilia]] kirikuid, mis olid pöördunud tõenäoliselt kümneaastasel perioodil, mille kohta Apostlite tegude raamatus info puudub. Taaskülastati esimesel reisil pöördunud Väike-Aasia kirikuid (muuhulgas Derbet ja Lüstrat). Seejärel käidi [[Früügia|Früügias]] ja [[Galaatia|Galaatias]], misjärel sai Paulus jumaliku juhatuse minna [[Makedoonia (Rooma provints)|Makedooniasse]] ning mehed läksid üle [[Troas|Troase]] Kreekasse ja [[Filippi|Filipisse]], kus Paulus vangistati. Pärast vabanemist jätkati [[Amphipolis|Amphipolises]], [[Apolloonia|Apolloonias]] ja [[Tessaloonika|Tessaloonikas]], kus neid ootas juutide vastasseis. Ka [[Beroas|Beroasesse]] tulid Tessaloonika juudid, mistõttu seltskond liikus [[Ateena|Ateenasse]], kus kuulutati [[Areopagus|Areopaguses]]. Hiljem liiguti [[Kórinthos|Korintosele]], kus liitusid Siilas ja [[Timoteus]]. Korintosel tutvus Paulus ka [[Akvila]] ja [[Priskilla|Priskillaga]], kelle juurde jäi ta pooleteiseks aastaks. Lõpuks pidi Paulus vastasseisu tõttu lahkuma ning jõudis merd mööda Süüriasse, peatudes vahepeal [[Efesos|Efesosel]], kuhu jäid ka Priskilla ja Akvila. Paulus käis veel [[Kaisarea|Kaisareas]] ning lõpetas oma reisi taaskordtaas [[Antiookia|Antiookias]].<ref name=":28">Hagner, lk 422.</ref>

Pauluse viimaste eluaastate kohta allikad puuduvad, Apostlite tegude raamat ei räägi Pauluse elu lõpust ja kirjad Pauluse [[Märter|märterlust]] ei puuduta<ref>Koester, lk 144.</ref>. On võimalik, et Paulus viibis mõned aastad vahi all, misjärel ta hukati või ta vabastati pealepärast mõnda aastat vangisolekut, arreteeriti miskipärast uuesti ning hukati alles siis<ref name=":33" />.

Juhul kui Paulus vabastati, on pastoraalkirjade järgi võimalik, et Paulus külastas enne surma veel [[Kreeta|Kreetat]], Väike-Aasiat, Makedooniat ningja [[Nicopolis|Nicopolist]]<ref name=":33" />. [[Klementi kiri|Esimeses Klementi kirjas]], mis kirjutati umbes 96. aastal, mainitakse, et Paulus jõudis lääne servale, enne kui autoriteetidele tunnistust andis ja suri<ref name=":0" /><ref name=":34">Koester, lk 145.</ref>. Apostlite tegude raamatu alguses mainitakse, et Paulus läks "ilmamaa otsani" (Ap 1:8), ka kirjas roomlastele mainib Paulus, et plaanib [[Hispaania|Hispaaniasse]] minna (Rm 15:24)<ref name=":4" />, mistõttu arvatakse, et Paulus võis enne märtrisurma veel vaba olla ning Hispaanias käia<ref name=":34" />. Ka [[moratooriumi fragment]], mis kirjutati ''ca'' 180. aastal, mainib, et Paulus lahkus Roomast Hispaania poole<ref name=":0" />. Samas pole läänes jälgi, et Paulus seal käinud oleks, seevastu on pauluslikke kirikuid Väike-Aasias ja Kreekas, mille olevat asutanud Paulus ise<ref name=":34" />. Kui [[pastoraalkirjad]] pole ajalooliselt Pauluse kirjutatud, siis pole võimalik kindlalt väita, kas reisid enne Pauluse märtrisurma toimusid või olid need hilisemad väljamõeldised<ref name=":0" />.

Jeesus kuulutas jumalariiki, kuid Paulus tõstis usu keskpunkti pigem Jeesuse, keskendudes surnuist tõusnud Kristusele, samuti sai Paulusest paganate apostel vastupidiseltvastupidi Jeesusele, kelle sõnum oli iisraellastele suunatud<ref>Dunn, lk 96.</ref>. Jeesus oli kohalik juudist õpetaja, samas kui Paulust mõjutasid rohkem kaasaegsed religioonid ja poliitika. Jeesust on tõlgendatud ka Galileia külade kogukondliku rahu taotleva targana ning arvatud, et Paulus kujutab teda pigem Rooma impeeriumile vastandujana<ref>Dunn, lk 97.</ref>.