|
[[Fail:Dz. rūsa z.trit. 2015.jpg|pisi|Tritikale põld.Tritikalepõld]]
'''Tritikale''' (ka '''tritik'''; ''Triticosecale'') on ristamisesristamisega saadud hübriid, mille emastaim on [[nisu]] (''Triticum'') ja isastaim [[rukis]] (''Secale''). <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=MES nõuandeteenistus|URL=http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/teraviljakasvatus/taliteraviljad/talitritikale#.WqaDGeeYNPY|Pealkiri=Talitritikale|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=2018/03/12}}</ref>
== Ajalugu ==
Esimeste nisu ja rukki [[Hübriid|hübriidide]]<nowiki/> sünniaasta küündib juba 1875. aastani, kuid tänapäeval kasutusel olevad suurt saaki andvad tritikale sordid on aretatud viimastel aastakümnetel. Nisu ja rukki ristamise mõte seisnes selles, et ühendada nisu kvaliteet, produktiivsus ja resistentsus haigustele ning rukki vastupidavus keskkonnatingimustele. <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=University of Wisconsin-Extension|URL=https://hort.purdue.edu/newcrop/afcm/triticale.html|Pealkiri=Tritacale|Väljaanne=Nov. 1989|Aeg=1990|Kasutatud=2018/03/12}}</ref>
Algul kasvatati tritikalet söödaviljana, nüüdisaegseid sorte kasvatatakse ka inimtoiduks mitmete küpsetiste tegemiseks. <ref name=":0" />
== Külvamine ==
Suvitritikalet tuleks [[Külv|külvata]]<nowiki/> nii vara kui võimalik, et vältida riske saagi mitte valmismisega, kuna suvitritikalel on hiline valmimisaeg. Suvitritkale tuleks külvata mai teisel nädalal. Soovituslikult tuleks külv lõpetada 15. maiks. Talitritikale külvamiseks sobilik aeg oleks alates 15. augustist. Talitritikale idanemine sõltub eelkõige mulla temperatuurist. Mida hilisemaks jääb külv seda vähem talvekindlam taim on ja kui külvata liiga vara, on oht, et taim saavutab liiga suure kasvu ning see muudab ta samuti vähem talvekindlaks. <ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Government of Alberta|URL=https://www1.agric.gov.ab.ca/$department/deptdocs.nsf/all/fcd10571#Standards|Pealkiri=Triticale Crop Production|Väljaanne=|Aeg=15/02/2006|Kasutatud=13/03/2018}}</ref>
== Tritikale kasvatamine ==
Talitritikale kasvupind Eestis olnud 6000...8000 ha, saagikus 2,5...3,5 t/ha. [[Eesti|Eestis]]<nowiki/> kasvatatakse tritikalet peamiselt loomasöödaks. Suvitritikalet viimastel aastatel meil kasvatatud ei ole. Suvitritikale jaoks jäävad meie suved lühikeseks ja päikesevaeseks. <ref name=":0" />
1960. aastatel kasvatati ainuüksi Ameerikas tritikalet 250 000 hektaril, kuid ajapikku kadus tritikale vastujärele nõudlus. Praeguseal ajal kasvatatakse [[Ameerika Ühendriigid|USAs]]<nowiki/> tritikalet vaid mõnel tuhandel hektartilhektaril ja sedagi ainult loomasöödaks. <ref name=":1" />
Tritikale sortidel on suurepärane haiguse resistentsuse profiil. Kuigi nad on resistentsemad kui mõned muud [[Teravili|teraviljad]], vähendab kevadiste sortide hiline küpsus teatud piirkondades sobivust teravilja tootmiseks. Talvine tritikale on väga hea külmakindlusega, kuid mitte nii kindel kui rukis. Tritikale on ka põuakindlam kui [[kaer]], nisu ja [[oder]]. <ref name=":2" />
| 