'''Alfred Karl Kurlents''' (19. detsember [[1902]] [[Soe (Hummuli)|Soe]] – 18. detsember [[1990]] [[MontrealMontréal]]) oli eesti rahvaluuleteadlane, kirjandusteadlane, kirjanik ja tõlkija. Tema kirjaniku pseudonüüm on Ain Kurmes.
Alfred Kurlents sündis [[Helme kihelkond|Helme kihelkonnas]], [[Hummuli vald (Helme kihelkond)|Hummuli vallas]], Soe külas. Tema isa oli rätsep. Alfredi koolitee algas [[1909]] Valga Linnakoolis. Alates [[1922]] oli ta [[Tartu Ülikool]]is vabakuulaja ja [[1931]] omandas ta samas ülikoolis [[magistrikraad]]i [[folkloristika]]s. [[1952]] sai MontrealiMontréali McGilli Ülikoolis [[bakalaureus]]ekraadi [[raamatukogundus]]es ja [[1962]] samas ülikoolis [[doktorikraad]]i [[slavistika]]s.<ref>Koostaja: Kruus, Oskar. Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 1995: 244</ref> Enne [[Teine maailmasõda|Teistteist maailmasõda]] ja veel sõja ajal töötas ta [[Narva]]s ja [[Tartu]]s kooliõpetajana. [[1944]] lahkuspõgenes [[Rootsi]]. [[1949]] läks [[Kanada]]sse, kus asus elama [[MontrealMontréal|Montréali]]i.<ref>Koostaja: Kruus, Oskar. Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 1995: 245</ref>. Alfred Kurlents oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige<ref>Eesti Üliõpilaste Selts paguluses: liikmete nimekiri 1975. EÜS-i Vanematekogu, Rootsi, Uppsala 1975: 32</ref>
==Kirjanduslik tegevus==
Alfred Kurlents alustas oma kirjanduslikku tegevust Tartus kirjandus- ja rahvaluulealaste artiklitega ja lühiromaaniga "Loterii meetod" ([[1929]]).<ref>Kangro, Bernhard. Eesti kirjakuulutaja eksiilis. Eesti Kirjanike Kooperatiiv (Sweden) 1989: 141</ref> Romaan "Kindluse-ehitajad" ilmus [[1939]]. Kurlents esitas "Looduse" romaanivõistlusele [[1940]]. aastal oma romaani "Naise jälgedel", mis aga jäi trükis avaldamata. Ta on tõlkinud [[vene keel]]est mitmeidjärgmised ilukirjandusteoseidilukirjandusteosed: [[Aleksandr Kuprin]]i ulmejutu "Vedel päike" (1929), Aleksandr Jakovlevi novellikogu "Hiina vaas" (1929), [[Aleksandr Grin]]i novelli "Sunnitööline" (1929), [[Aleksei Tolstoi]] romaani "Aeliita" ([[1930]]), [[Aleksandr Neverov]]i romaani "Viljalinn Taškent" (1930), [[Aleksandr Puškin]]i romaani "[[Kapteni tütar]]" ([[1931]]), [[Lev Nikulin]]i romaani "Saladuse müüjad" (1931) ja [[Nikolai Nikitin]]i romaani "Kiirik Rudenko roim" ([[1933]]).<ref>Koostaja: Kruus, Oskar. Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 1995: 245</ref>
