Juudamaa (Rooma provints): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
26. rida:
Aastatel 6−41 pKr valitsesid Juudamaa provintsi seitse [[ratsanikuseisus]]est prefekti, kelle ülesanne oli tagada kord ja julgeolek ning hoolitseda rahanduse eest. Rooma impeeriumis haldasid prefektid tavaliselt neid alasid, mis olid alles hiljuti liidetud või mis oli mässumeelsed.<ref>Niswonger, Richard L. New Testament History. Grand Rapids: Zondervan Publishing House, 1992, lk 132.</ref> Juudamaa prefektidele kuulus sõjaline ''[[imperium]]'', mida sümboliseerisid viis vitsakimpu (''fasces''). Neil oli õigus langetada surmaotsuseid ja armu anda (''ius gladii'').<ref>Jewish Encyclopedia. 1906.</ref> Võrreldes suuremate provintside halduritega, kellele allusid terved leegionid, olid prefektide käsutuses korra tagamiseks tunduvalt nõrgemad sõjajõud: kohalikust provintsist värvatud abi[[Kohort|kohordid]] (igaühes 600 meest), mis olid kergelt relvastatud. Juudamaal oli selliseid kohorte viis (need jagunesid omakorda kuueks [[tsentuuria]]ks).<ref>Niswonger, Richard L. New Testament History. Grand Rapids: Zondervan Publishing House, 1992, lk 132.</ref>
Keiser Augustuse ajal määrati Juudamaa prefektid ametisse lühikeseks ajaks: kolmeks või neljaks aastaks. Pärast [[Tiberius]]e trooniletulekut nimetati nad valitsema pikemaks perioodiks. Keiser lähtus kaalutlusest, et nii röövivad nad rahvast vähem.<ref>Niswonger, Richard L. New Testament History. Grand Rapids: Zondervan Publishing House, 1992, lk 132-133.</ref>
Ehkki prefekt oli oma provintsis iseseisev, võis naaberprovintsi [[Süüria (Rooma provints)|Süüria]] legaat (''legatus Augusti pro praetore'') vajadusel Juudamaa asjadesse sekkuda. Seda õigust rakendati nii sellel kui ka hilisemal perioodil. Legaadil oli
Sel perioodil säilitasid provintsis elavad juudid teatud määral iseseisvuse. Kuni umbes aastani 28 pKr võisid nad kohut mõista oma seaduste alusel, sealhulgas langetada surmaotsuseid.
| |||