Juudamaa (Rooma provints): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=2001:7D0:842C:4F80:F1A8:1F49:2D81:FE6C|aasta=2019|kuu=august}}{{Viitamata|kuu=august|aasta=2019}}
[[Pilt:First century Iudaea province.gif|thumb|Juudamaa provints I sajandil]]
[[Rooma provints]] '''Juudamaa''' ([[heebrea keel]]es ''יהודה'', <small>standard</small> ''Yehuda''; <small>tiberiase</small> ''Yehûḏāh''; [[kreeka keel]]es ''Ἰουδαία'' ''Ioudaia'', [[ladina keel]]es ''Iūdaea'') oli aastal [[6 pKr]] rajatud [[Rooma provintsid|Rooma provints]]haldusüksus. Mõnikord kasutatakse selle kohta ladinakeelset terminit '''Iudæa''' või '''Iudaea''', et eristada seda [[Juudamaa]] geograafilisest piirkonnast, mis hõlmas Juudamaa, [[Samaaria]] ja [[Edom|Idumea]] piirkondi ning ulatus varasema [[Hasmoneide dünastia|Hasmoneide]] ja [[Herodes]]e Juudamaa kuningriigi aladele. See sai nime [[Arhelaos]]e [[Herodese tetrarhia|Juudamaa tetrarhia]] järgi, kuid Rooma provintsi kuulus palju suurem territoorium. Nimi ''Juudamaa'' tulenes [[Juuda kuningriik|Juuda kuningriigi]] nimest.
 
Ajaloolase [[Flavius Josephus]]e sõnul muudeti Juudamaa vahetult pärast [[Arhelaos]]e kukutamist Rooma provintsiks. Ametisse seati [[prokuraatorprefekt]], kellele anti voli kohaldada karistusena surmanuhtlust (''ius gladii''). RoomaKeisrivõim hakkas ka elanikkonda maksustama. Provints oli rahutu algusest peale (nt [[Quiriniuse rahvaloendus]]e ajal aastal 6 pKr toimunud rahutused, [[Jeesuse ristilöömine|Jeesuse ristilöömisega]] seotud sündmused umbes aastatel 30-33 pKr) ja selle olemasolu jooksul toimus mitu [[Juudi-Rooma sõjad|Juudi-Rooma sõda]]. [[Esimene Juudi-Rooma sõda|Esimese Juudi-Rooma sõja]] lõpul purustasid roomlased aastal 70 pKr [[Jeruusalemma tempel|Jeruusalemma templi]] ja seadsid sisse laiaulatuslikku maksukorralduse (''fiscus Iudaicus''). Pärast [[Bar Kohba ülestõus]]u (132–135) mahasurumist muutis keiser [[Hadrianus]] provintsi nime [[Süüria-Palestiina (Rooma provints)|Süüria-Palestiina]]ks ja Jeruusalemma [[Aelia Capitolina]]ks. Seda on mõned õpetlased pidanud katseks võõrutada juute oma kodumaast.
 
==Eellugu==
Juudamaa provintsis tekkisid rahutused selle asutamisel aastal 6 pKr, [[Quiriniuse rahvaloendus]]e ajal, [[Jeesuse ristilöömine|Jeesuse ristilöömisega]] umbes aastal 30-33 pKr, ja selle ajaloos peeti mitmeid sõdu, mida tunti [[juudi–Rooma sõjad|juudi–Rooma sõdadena]]. [[Jeruusalemm]]a [[Teine tempel]] [[Jeruusalemma piiramine (70 pKr)|purustati]] roomlaste poolt aastal 70 pKr osana [[Esimene juudi–Rooma sõda|Esimesest juudi–Rooma sõjast]], mille tulemusel loodi ''[[Fiscus Judaicus]]'', ning pärast [[Bar Kohba ülestõus]]u (132–135) muutis Rooma keiser [[Hadrianus]] provintsi nimeks [[Süüria-Palestiina]] ja Jeruusalemma nimeks [[Aelia Capitolina]], mis mõnede teadlaste arvates oli katse kaotada [[juudid|juutide]] suhe piirkonnaga.
[[Pilt:Pompée dans le Temple de Jérusalem.jpg|thumb|left|170px185px|''Pompeius Jeruusalemma templis'', (u 1470). [[Jean Fouquet]]’ maal]]
===Rooma võimu kehtestamine piirkonnas===
Rooma sekkus piirkonnas esimest korda pärast [[Kolmas Mithridatese sõda|Kolmanda Mithridatese sõja]] lõppu aastal 63 eKr, mil [[Süüria (Rooma provints)|Süüriast]] sai Rooma provints. Pärast võitu [[Mithridates VI Eupator]]i üle rüüstas väepealik [[Pompeius|Gnaeus Pompeius Magnus]] [[Jeruusalemma piiramine (63 eKr)|Jeruusalemma]] ja tegi [[Hasmoneide dünastia|Hasmoneide]] vürstist [[Hyrkanos II]] [[etnarh]]i ja [[Kohen Gadol|ülempreestri]], kuid takeelas keelastal kasutada kuningatiitlit. Hiljem määras [[Julius Caesar]] idumealase [[Antipatros (Idumea)|Antipatrose]] (tuntud ka kui Antipas), esimeseks Rooma [[prokuraator]]iks. AntipatroseViimase poegpoja [[Herodes Suur]]e määratimääras Rooma [[senat]]i poolt aastal 40 eKr "[[Herodese dünastia|''juutide kuningaks]]"'', kuid sõjalisesõjaliselt kontrolliõnnestus saavutastal taend kehtestada alles aastal 37 eKr. TemaOma valitsemisevalitsemisajal ajallasi kõrvaldatita kõrvaldad viimased Hasmoneide dünastia esindajad ja ehitatiehitas suurhiiglasliku sadamVahemere-äärne sadama [[Caesarea Maritima]], millest sai hiljem provintsi pealinn.
 
===Herodes Suure kuningriigi jagunemine===
==Taust==
Herodes Suur suri aastal 4 eKr ja kuningriik jaotati tema kolme poja vahel. Poole oma isa kuningriigist sai [[Arhelaos]], kes kandis [[etnarh]]i tiitlit. Tema valduste hulka kuulus ''Judea'', [[Samaaria]] ja [[Idumea]]. [[Filippos (tetrarh)|Filippos]] ja [[Herodes Antipas]] olid [[tetrarh]]id. Esimene neist valitses põhjapoolset [[Iturea]]d ja [[Trahhoniitisemaa]]d, Herodes Antipas aga Galilead ja Peread (Peraia); viimane jäi ametisse kuni aastani 39 pKr, mil keiser [[Caligula]] ta tagandas.
[[Pilt:Pompée dans le Temple de Jérusalem.jpg|thumb|left|170px|''Pompeius Jeruusalemma templis'', [[Jean Fouquet]]]]
Rooma sekkus piirkonnas esimest korda pärast [[Kolmas Mithridatese sõda|Kolmanda Mithridatese sõja]] lõppu aastal 63 eKr, mil [[Süüria (Rooma provints)|Süüriast]] sai Rooma provints. Pärast võitu [[Mithridates VI]] üle rüüstas [[Pompeius]] [[Jeruusalemma piiramine (63 eKr)|Jeruusalemma]] ja tegi Hasmoneide vürstist [[Hyrkanos II]] [[etnarh]]i ja [[Kohen Gadol|ülempreestri]], kuid ta keelas kasutada kuningatiitlit. Hiljem määras [[Julius Caesar]] [[Antipatros (Idumea)|Antipatrose]] (tuntud ka kui Antipas), esimeseks Rooma [[prokuraator]]iks. Antipatrose poeg [[Herodes]] määrati Rooma [[senat]]i poolt aastal 40 eKr "[[Herodese dünastia|juutide kuningaks]]", kuid sõjalise kontrolli saavutas ta alles aastal 37 eKr. Tema valitsemise ajal kõrvaldati viimased Hasmoneide esindajad ja ehitati suur sadam [[Caesarea Maritima]].
 
==Rooma Juudamaa provints==
Ta suri aastal 4 eKr ja tema kuningriik jaotati tema kolme poja vahel, kellest kahest ([[Filippos (tetrarh)|Filippos]] ja [[Herodes Antipas]]) said [[Herodese tetrarhia|tetrarhid]] ("neljandiku valitsejad") ja kellest ühest ([[Arhelaos]]) sai [[etnarh]], kes valitses poolt oma isa kuningriigist. Üks nendest vürstkondadest oli Juudamaa, mis vastab ajaloolise Juudamaa territooriumile, lisaks Samaaria ja Idumea. Herodese poeg [[Arhelaos]] valitses Juudamaad nii halvasti, et [[Rooma keiser]] [[Augustus]] kõrvaldas ta pärast alamate kaebusi aastal 6 pKr ametist. [[Herodes Antipas]]e, kes oli alates aastast 4 eKr kuni 39 pKr Galilea and Peraia [[Herodese tetrarhia|tetrarh]], kõrvaldas tema positsioonilt keiser [[Caligula]]. Herodese poeg [[Filippos (tetrarh)|Filippos]] valitses oma isa kuningriigi kirdeosa.
[[File:Caesarea.JPG|pisi|Vaade provintsi pealinnale Caesarea Maritimale linnulennult]]
===Moodustamine===
Herodese poeg Arhelaos valitses Juudamaad nii ebapädevalt, et keiser [[Augustus]] kõrvaldas ta pärast alamate kaebusi aastal 6 pKr ametist. Tema võimupiirkond (Juudamaa, Samaaria ja Idumea) läks nüüd Rooma otsese võimu alla ja sellest sai provints, mida valitses [[prefekt]]. Esialgu ei kuulunud selle koosseisu Galilea, Gaulanitis, Peraia ja [[Dekapolis]]. Haldusüksuses jäi kehtima juba hilishellenismi perioodist pärit jaotus viieks konklaaviks ehk halduspiirkonnaks: Jeruusalemm (ירושלים), [[Umm Qais|Gadara]] (גדרה), [[Amathous (Palestiina)|Amathous]] (עמתו), [[Jeeriko]] (יריחו) ja [[Sepforis]] (ציפורין). Pealinnaks sai piirkonna tähtsaima linna Jeruusalemma asemel Caesarea Maritima. Sealses ''pretorium''is − see oli endine Herodese palee − resideeris provintsi valitseja prefekt, kes külastas Jeruusalemma vaid olulisemate iga-aastaste juudi pühade ajal.
 
Ehkki Rooma riigikassa seisukohalt ei evinud uus provints suurt tähtsust, oli selle asukoht strateegiliselt oluline: see kontrollis Egiptusse − see oli impeeriumi peamine viljaait − viivaid maa- ja rannikuteid ning see oli puhvriks [[Partia]] impeeriumi rünnakute vastu.
==Juudamaa Rooma provintsina==
[[Pilt:Roman Empire 125.png|thumb|left|Rooma keisririik [[Hadrianus]]e ajal (valitses 117–138 pKr), Rooma Juudamaa provints Lääne-Aasias. 1. [[leegion]] paigutati aastal 125]]
Aastal 6 pKr läks Arhelaose tetrarhia (Juudamaa, pluss Samaaria ja Idumea) Rooma otsese võimu alla. Juudamaa provintsi ei kuulunud esialgu [[Galilea]], Gaulanitis ([[Golan]]) ega [[Peraia (Palestiina)|Peraia]] või [[Dekapolis]]. Selle tulul oli Rooma riigikassa jaoks vähe tähtsust, kuid see kontrollis maismaa- ja rannikumere marsruute [[Egiptus (Rooma provints)|Egiptuse]] leivakorvi ning oli puhver [[Partia]] vastu. Pealinn oli ''[[Caesarea Maritima]]'', mitte Jeruusalemm. [[Quirinius]]est sai [[Süüria (Rooma provints)|Süüria]] [[legaat]] (kuberner) ning ta viis läbi esimese [[Quiriniuse rahvaloendus|Rooma Süüria ja Juudamaa maksustamise rahvaloenduse]], mille vastu olid [[seloodid]]. Juudamaa ei olnud [[senatiprovints]], ega [[keiserlik provints]], vaid oli hoopis "Süüria satelliit", mida valitses [[prefekt]], kes oli ratsanikuseisusest (nagu ka [[Egiptus (Rooma provints)|Rooma Egiptuses]]), mitte endine [[konsul]] või [[senat]]i [[preetor]]. Sellegipoolest säilitasid provintsis elavad juudid mingisuguse iseseisvuse ja võisid umbes aastani 28 pKr oma seaduste järgi õigust mõista, sealhulgas peamised rikkumised. Juudamaa provints hilises [[hellenism]]is ja varajasel [[Rooma riik|Rooma]]-ajal oli jaotatud ka viieks [[konklaav]]iks, või haldusringkonnaks: Jeruusalemm (ירושלים), [[Umm Qais|Gadara]] (גדרה), [[Amathous (Palestiina)|Amathous]] (עמתו), [[Jeeriko]] (יריחו) ja [[Sepforis]] (ציפורין).
 
===Prefektid 6−41 pKr===
Aastal 6 pKr läks Arhelaose tetrarhia (Juudamaa, pluss Samaaria ja Idumea) Rooma otsese võimu alla. Juudamaa provintsi ei kuulunud esialgu [[Galilea]], Gaulanitis ([[Golan]]) ega [[Peraia (Palestiina)|Peraia]] või [[Dekapolis]]. Selle tulul oli Rooma riigikassa jaoks vähe tähtsust, kuid see kontrollis maismaa- ja rannikumere marsruute [[Egiptus (Rooma provints)|Egiptuse]] leivakorvi ning oli puhver [[Partia]] vastu. Pealinn oli ''[[Caesarea Maritima]]'', mitte Jeruusalemm. [[Quirinius]]est sai [[Süüria (Rooma provints)|Süüria]] [[legaat]] (kuberner) ning ta viis läbi esimese [[Quiriniuse rahvaloendus|Rooma Süüria ja Juudamaa maksustamise rahvaloenduse]], mille vastu olid [[seloodid]]. Juudamaa ei olnud [[senatiprovints]], ega [[keiserlik provints]], vaid oli hoopis "Süüria satelliit", mida valitses [[prefekt]], kes oli ratsanikuseisusest (nagu ka [[Egiptus (Rooma provints)|Rooma Egiptuses]]), mitte endine [[konsul]] või [[senat]]i [[preetor]]. Sellegipoolest säilitasid provintsis elavad juudid mingisuguse iseseisvuse ja võisid umbes aastani 28 pKr oma seaduste järgi õigust mõista, sealhulgas peamised rikkumised. Juudamaa provints hilises [[hellenism]]is ja varajasel [[Rooma riik|Rooma]]-ajal oli jaotatud ka viieks [[konklaav]]iks, või haldusringkonnaks: Jeruusalemm (ירושלים), [[Umm Qais|Gadara]] (גדרה), [[Amathous (Palestiina)|Amathous]] (עמתו), [[Jeeriko]] (יריחו) ja [[Sepforis]] (ציפורין).
[[Pilt:Roman Empire 125.png|thumb|left|Rooma keisririik [[Hadrianus]]e ajal (valitses 117–138 pKr), Rooma Juudamaa provints Lääne-Aasias. 1. [[leegion]] paigutati aastal 125]]
[[Pilt:Bab al-Amud - Damascus Gate, Jerusalem.jpg|thumb|left|Vana-Rooma aegne värav ''Bab al-'Amud'' Jeruusalemma vanalinnas]]
 
'[[Caligula]] aegne kriis' (37–41) on pakutud esimeseks avatud vastasseisuks Rooma ja juutide vahel.
 
===Autonoomia Herodes Agrippa ajal 41−44===
Ajavahemikus 41-44 pKr taastas Juudamaa nimelise autonoomia, kui [[Herodes Agrippa I|Agrippa I]] tehti keiser [[Claudius]]e poolt juutide kuningaks, taastades sellega teatud mõttes Herodese dünastia, ehkki pole mingeid viiteid sellele, et Juudamaa lakkas olemast Rooma provints lihtsalt seetõttu, et prefekti enam ei olnud. Claudius otsustas rahu hoidmiseks lubada kogu keisririigis ülendada [[prokuraator]]id, kes olid keisri isiklikud esindajad, kes olid sageli provintside maksu- ja rahandusministriteks, täieliku riigivõimuga valitsevateks magistraatideks. Ta ülendas Juudamaa prokuraatori, kellele ta usaldas keiserliku valitseja staatuse, sest keiserlik Süüria legaat ei olnud juutidele sümpaatne.
 
===Prokuraatorid 44−66===
Pärast Agrippa I surma aastal 44 pKr läks provints tagasi Rooma otsese kontrolli alla, liidendades Agrippa isiklikud territooriumid Galilea ja Peraia, rea prokuraatorite alluvuses. Sellegipoolest määrati Agrippa I poeg [[Agrippa II]] aastal 48 juutide kuningaks. Ta oli seitsmes ja viimane [[Herodese dünastia]]st.
 
===Legaadid 70−135===
Aastatel 70 pKr kuni 135 pKr nõudis Juudamaa mässulisus valitsevat Rooma [[legaat]]i, kes oli võimeline juhtima leegioneid. Kuna Agrippa II säilitas lojaalsuse keisririigile, säilis kuningriik kuni tema surmani, kas aastal 93/94 või 100, kui ala läks täielikult jagamatult tagasi [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] kontrolli alla.