Juudamaa (Rooma provints): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=2001:7D0:842C:4F80:F1A8:1F49:2D81:FE6C|aasta=2019|kuu=august}}{{Viitamata|kuu=august|aasta=2019}}
[[Pilt:First century Iudaea province.gif|thumb|Juudamaa provints I sajandil]]
[[Rooma provints]] '''Juudamaa''' ([[heebrea keel]]es ''יהודה'', <small>standard</small> ''Yehuda''; <small>tiberiase</small> ''Yehûḏāh''; [[kreeka keel]]es ''Ἰουδαία'' ''Ioudaia'', [[ladina keel]]es ''Iūdaea'') oli aastal [[6 pKr]] rajatud
Ajaloolase [[Flavius Josephus]]e sõnul muudeti Juudamaa vahetult pärast [[Arhelaos]]e kukutamist Rooma provintsiks. Ametisse seati [[
==Eellugu==
[[Pilt:Pompée dans le Temple de Jérusalem.jpg|thumb|
===Rooma võimu kehtestamine piirkonnas===
Rooma sekkus piirkonnas esimest korda pärast [[Kolmas Mithridatese sõda|Kolmanda Mithridatese sõja]] lõppu aastal 63 eKr, mil [[Süüria (Rooma provints)|Süüriast]] sai Rooma provints. Pärast võitu [[Mithridates VI Eupator]]i üle rüüstas väepealik [[Pompeius|Gnaeus Pompeius Magnus]] [[Jeruusalemma piiramine (63 eKr)|Jeruusalemma]] ja tegi [[Hasmoneide dünastia|Hasmoneide]] vürstist [[Hyrkanos II]] [[etnarh]]i ja [[Kohen Gadol|ülempreestri]], kuid
===Herodes Suure kuningriigi jagunemine===
Herodes Suur suri aastal 4 eKr ja kuningriik jaotati tema kolme poja vahel. Poole oma isa kuningriigist sai [[Arhelaos]], kes kandis [[etnarh]]i tiitlit. Tema valduste hulka kuulus ''Judea'', [[Samaaria]] ja [[Idumea]]. [[Filippos (tetrarh)|Filippos]] ja [[Herodes Antipas]] olid [[tetrarh]]id. Esimene neist valitses põhjapoolset [[Iturea]]d ja [[Trahhoniitisemaa]]d, Herodes Antipas aga Galilead ja Peread (Peraia); viimane jäi ametisse kuni aastani 39 pKr, mil keiser [[Caligula]] ta tagandas.
▲[[Pilt:Pompée dans le Temple de Jérusalem.jpg|thumb|left|170px|''Pompeius Jeruusalemma templis'', [[Jean Fouquet]]]]
▲Rooma sekkus piirkonnas esimest korda pärast [[Kolmas Mithridatese sõda|Kolmanda Mithridatese sõja]] lõppu aastal 63 eKr, mil [[Süüria (Rooma provints)|Süüriast]] sai Rooma provints. Pärast võitu [[Mithridates VI]] üle rüüstas [[Pompeius]] [[Jeruusalemma piiramine (63 eKr)|Jeruusalemma]] ja tegi Hasmoneide vürstist [[Hyrkanos II]] [[etnarh]]i ja [[Kohen Gadol|ülempreestri]], kuid ta keelas kasutada kuningatiitlit. Hiljem määras [[Julius Caesar]] [[Antipatros (Idumea)|Antipatrose]] (tuntud ka kui Antipas), esimeseks Rooma [[prokuraator]]iks. Antipatrose poeg [[Herodes]] määrati Rooma [[senat]]i poolt aastal 40 eKr "[[Herodese dünastia|juutide kuningaks]]", kuid sõjalise kontrolli saavutas ta alles aastal 37 eKr. Tema valitsemise ajal kõrvaldati viimased Hasmoneide esindajad ja ehitati suur sadam [[Caesarea Maritima]].
==Rooma Juudamaa provints==
[[File:Caesarea.JPG|pisi|Vaade provintsi pealinnale Caesarea Maritimale linnulennult]]
===Moodustamine===
Herodese poeg Arhelaos valitses Juudamaad nii ebapädevalt, et keiser [[Augustus]] kõrvaldas ta pärast alamate kaebusi aastal 6 pKr ametist. Tema võimupiirkond (Juudamaa, Samaaria ja Idumea) läks nüüd Rooma otsese võimu alla ja sellest sai provints, mida valitses [[prefekt]]. Esialgu ei kuulunud selle koosseisu Galilea, Gaulanitis, Peraia ja [[Dekapolis]]. Haldusüksuses jäi kehtima juba hilishellenismi perioodist pärit jaotus viieks konklaaviks ehk halduspiirkonnaks: Jeruusalemm (ירושלים), [[Umm Qais|Gadara]] (גדרה), [[Amathous (Palestiina)|Amathous]] (עמתו), [[Jeeriko]] (יריחו) ja [[Sepforis]] (ציפורין). Pealinnaks sai piirkonna tähtsaima linna Jeruusalemma asemel Caesarea Maritima. Sealses ''pretorium''is − see oli endine Herodese palee − resideeris provintsi valitseja prefekt, kes külastas Jeruusalemma vaid olulisemate iga-aastaste juudi pühade ajal.
Ehkki Rooma riigikassa seisukohalt ei evinud uus provints suurt tähtsust, oli selle asukoht strateegiliselt oluline: see kontrollis Egiptusse − see oli impeeriumi peamine viljaait − viivaid maa- ja rannikuteid ning see oli puhvriks [[Partia]] impeeriumi rünnakute vastu.
[[Pilt:Roman Empire 125.png|thumb|left|Rooma keisririik [[Hadrianus]]e ajal (valitses 117–138 pKr), Rooma Juudamaa provints Lääne-Aasias. 1. [[leegion]] paigutati aastal 125]]▼
Aastal 6 pKr läks Arhelaose tetrarhia (Juudamaa, pluss Samaaria ja Idumea) Rooma otsese võimu alla. Juudamaa provintsi ei kuulunud esialgu [[Galilea]], Gaulanitis ([[Golan]]) ega [[Peraia (Palestiina)|Peraia]] või [[Dekapolis]]. Selle tulul oli Rooma riigikassa jaoks vähe tähtsust, kuid see kontrollis maismaa- ja rannikumere marsruute [[Egiptus (Rooma provints)|Egiptuse]] leivakorvi ning oli puhver [[Partia]] vastu. Pealinn oli ''[[Caesarea Maritima]]'', mitte Jeruusalemm. [[Quirinius]]est sai [[Süüria (Rooma provints)|Süüria]] [[legaat]] (kuberner) ning ta viis läbi esimese [[Quiriniuse rahvaloendus|Rooma Süüria ja Juudamaa maksustamise rahvaloenduse]], mille vastu olid [[seloodid]]. Juudamaa ei olnud [[senatiprovints]], ega [[keiserlik provints]], vaid oli hoopis "Süüria satelliit", mida valitses [[prefekt]], kes oli ratsanikuseisusest (nagu ka [[Egiptus (Rooma provints)|Rooma Egiptuses]]), mitte endine [[konsul]] või [[senat]]i [[preetor]]. Sellegipoolest säilitasid provintsis elavad juudid mingisuguse iseseisvuse ja võisid umbes aastani 28 pKr oma seaduste järgi õigust mõista, sealhulgas peamised rikkumised. Juudamaa provints hilises [[hellenism]]is ja varajasel [[Rooma riik|Rooma]]-ajal oli jaotatud ka viieks [[konklaav]]iks, või haldusringkonnaks: Jeruusalemm (ירושלים), [[Umm Qais|Gadara]] (גדרה), [[Amathous (Palestiina)|Amathous]] (עמתו), [[Jeeriko]] (יריחו) ja [[Sepforis]] (ציפורין).▼
===Prefektid 6−41 pKr===
▲
▲[[Pilt:Roman Empire 125.png|thumb
[[Pilt:Bab al-Amud - Damascus Gate, Jerusalem.jpg|thumb|left|Vana-Rooma aegne värav ''Bab al-'Amud'' Jeruusalemma vanalinnas]]
'[[Caligula]] aegne kriis' (37–41) on pakutud esimeseks avatud vastasseisuks Rooma ja juutide vahel.
===Autonoomia Herodes Agrippa ajal 41−44===
Ajavahemikus 41-44 pKr taastas Juudamaa nimelise autonoomia, kui [[Herodes Agrippa I|Agrippa I]] tehti keiser [[Claudius]]e poolt juutide kuningaks, taastades sellega teatud mõttes Herodese dünastia, ehkki pole mingeid viiteid sellele, et Juudamaa lakkas olemast Rooma provints lihtsalt seetõttu, et prefekti enam ei olnud. Claudius otsustas rahu hoidmiseks lubada kogu keisririigis ülendada [[prokuraator]]id, kes olid keisri isiklikud esindajad, kes olid sageli provintside maksu- ja rahandusministriteks, täieliku riigivõimuga valitsevateks magistraatideks. Ta ülendas Juudamaa prokuraatori, kellele ta usaldas keiserliku valitseja staatuse, sest keiserlik Süüria legaat ei olnud juutidele sümpaatne.
===Prokuraatorid 44−66===
Pärast Agrippa I surma aastal 44 pKr läks provints tagasi Rooma otsese kontrolli alla, liidendades Agrippa isiklikud territooriumid Galilea ja Peraia, rea prokuraatorite alluvuses. Sellegipoolest määrati Agrippa I poeg [[Agrippa II]] aastal 48 juutide kuningaks. Ta oli seitsmes ja viimane [[Herodese dünastia]]st.
===Legaadid 70−135===
Aastatel 70 pKr kuni 135 pKr nõudis Juudamaa mässulisus valitsevat Rooma [[legaat]]i, kes oli võimeline juhtima leegioneid. Kuna Agrippa II säilitas lojaalsuse keisririigile, säilis kuningriik kuni tema surmani, kas aastal 93/94 või 100, kui ala läks täielikult jagamatult tagasi [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] kontrolli alla.
|