Krimulda mõis: erinevus redaktsioonide vahel

 

===Helmersenid 1664−1817===

Mõisa pandivaldajaks sai Helmerseni suguvõsa nooremast liinist pärit assistent-nõunik Johann von Helmersen (1622−u 1670). [[Mõisate reduktsioon]]i ajal võeti mõis tagasi riigile ja sellest sai [[riigimõis]]. Pärast [[Uusikaupunki rahu]] (1721) restitueeriti mõis Oxenstiernadele, kuid riigimarssal Gabrieli pojapoeg krahv Göran Oxenstierna af Korsholm och Wasa (1699−1788) loovutas mõisa omandiõiguse [[1726]]. aasta 22. augustil Johann von Helmerseni pärijatele. Viimased jagasid vara ära ja Krimulda valdajaks sai suguvõsa vanemast liinist pärit [[kapten]] Karl von Helmersen (1686−1740). Temalt päris mõisa poeg maakohtu assessor Karl von Helmersen (1711−1780). [[1757]]. aasta 15. märtsil müüs ta selle oma sugulasele kapten − hiljem [[Liivimaa maanõunik]] − [[Claudius Magnus von Helmersen]]ile (1721−1802) ja mõis siirdus sellega taas noorema liini kätte; suguvõsa valduste keskuseks jäi siiski Englārte mõis. Magnus von Helmersen oli [[1780]]. aastal mõlema mõisa omanik. [[1801]]. aasta 17. oktoobril loovutas ta mõisad juba eluajal oma pojale [[major]] Jakob Johann von Helmersenile (1764−1806). Pärast viimase surma olid valdajateks tema pärijad, kes [[1807]]. aasta augustis vara ära jagasid; uueks omanikuks sai Jakob Johanni noorem vend Karl Christer Dietrich von Helmersen (1775−1840). Ta läks aga pankrotti ja mõisad võeti 1817. aastal oksjonile, kust Krimulda mõisa omandasid enampakkumisel [[Lieven]]id.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 17.</ref>

[[File:Lieveni suguvõsa vürstivapp.jpg|pisi|150px|Lieveni suguvõsa vürstivapp]]