'''Sulamine ''' on aine [[faas (füüsikaline keemia)|faas]]i muutumise [[protsess]], kus [[tahkis|tahke]] aine muutub kuumutamisel[[temperatuur]]i tõstmisel [[vedelik]]uks. Tahke aine muutmist vedelikuks nimetatakse '''sulatamiseks'''. [[Temperatuur]]i, millel sulamine toimub, nimetatakse [[sulamistemperatuur]]iks.▼{{toimeta|kuup=aprill 2006}}
▲'''Sulamine ''' on aine [[faas (füüsikaline keemia)|faas]]i muutumise [[protsess]], kus [[tahkis|tahke]] aine muutub kuumutamisel [[vedelik]]uks. Tahke aine muutmist vedelikuks nimetatakse '''sulatamiseks'''.
SulamiseVastupidine vastandprotsessprotsess sulamisele on [[tahkumine]] (vee puhul [[külmumine]]), kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Ainete sulamis- ja tahkumistemperatuurid on üldiselt samad.
[[Temperatuur]]i, kus sulamine toimub, nimetatakse [[sulamistemperatuur]]iks. Vastupidine protsess sulamisele on [[tahkumine]], kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad.
Aine sulatamiseks on vaja kulutada [[energia]]t ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt [[Funktsioon (matemaatika)|funktsioonile]]
;:<math>\Delta Q = \lambda \cdot m</math>:,
kus
*kus <math>\mathbf\Delta Q</math> on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk [[energia]] hulk [[džaul|J]]
*:<math>\mathbf\lambdaDelta Q</math> on ainesulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk [[sulamissoojusenergia]] hulk [[džaul|J]]/[[kilogramm|kg]];
*'''m''':<math>\mathbf\lambda </math> on aine [[masssulamissoojus]] [[džaul|J]]/[[kilogramm|kg]];
:<math>m</math> on aine [[mass]] [[kilogramm|kg]].
[[termodünaamika|Termodünaamiliselt]] on sulamishetkel [[Gibbsi vabaenergia]] muut (<math>\Delta G</math>) null, kuna toimub kasv aine [[entroopia]]s ja [[entalpia]]s.
Üldiselt on vedelik väiksema tihedusega kui sama aine tahkelt. Selliste ainete korral soodustab [[rõhk |rõhu]] vähendamine sulamist – rõhu alandamisel sulamistemperatuur langeb. Nende ainete korral, mis võivad olla vedelas olekus tihedamad kui tahkes faasis, saab sulamistemperatuuri alandada rõhu tõstmisega. Niisugune aine on näiteks [[vesi]], mis on kõige tihedam 4 °C juures ja mille maht külmumisel suureneb.
<math>\Delta S = \frac {\Delta H} {T}</math>
Sellest hoolimata toimub sulamine seetõttu, et tekkiva vedeliku vabaenergia on väiksem kui tahke oleku vabaenergia. Sulamine ja tahkumine toimub erinevate [[rõhk]]ude korral erinevatel temperatuuridel.
==Vaata ka==
| 